G4S Eesti personalidirektor Irene Metsis märkis soolist palgalõhe kommenteerides, et nais võiks julgustada rohke enda eest seisma.
G4S:naised peaksid rohkem enda eest seisma
«Siinkohal sooviks tõesti inimesi rohkem julgustada. Eriti naisi. Pole harvad olukorrad, kus tööle kandideeriv naisterahva küsib meessoost kandidaadiga võrreldes kaks korda väiksemat palka,» märkis Metsis. Naised teevad palgasoovides järelandmisi ennekõike laste kõrvalt tööle tulles.
Kui Euroopa Liidus keskmiselt oli sooline palgalõhe Eurostati andmetel 16,7 protsenti, siis Eestis 28 protsenti. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski soovib anda tööinspektsioonile volitused, et tagada meestele ja naistele võrdväärse töö eest võrdväärne palk.
Inspektsioon saab ka õiguse teha ettekirjutusi võrdse palga auditi tegemiseks ja selle täitamata jätmisel sunniraha määramiseks. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on plaanis koostada tööandjatele ja tööinspektoritele tööde hindamise ja võrdlemise juhend.
Metsise hinnangul on oluline on see, et palgalõhesid otsides kohtleks riik ettevõtjaid võrdselt. «Senine kogemus näitab, et esmalt tullakse kontrollima suurettevõtteid, kus asjaajamine on korras ja andmed seetõttu kättesaadavamad. Järelevalvet tehes peab riik tagama, et ettevõtjaid koheldaks võrdselt. Samuti peavad riigiasutused siin eeskujuks olema ja järelevalve peab ka neile rakenduma,» märkis Metsis.
«Kuna valdavalt on ettevõtetes ametinimetused või ametigrupid üldiste nimetustega, siis annab see tööinspektsioonile aluse kahtlustada diskrimineerimist ning nõuda palgaauditi tegemist väga paljudes ettevõtetes,» lisas ta.
Paljuski on palgalõhe üks võimalikke põhjusi selles , et naiste osakaal madalamalt tasustatavatel töödel on suurem ja kandideerijad nendele ametikohtadele kipuvad olema suures osas naisterahvad. See tekitab ka juba paljudes töötajategruppides väga selgelt madalama tasuga ametikohti.
«Meie G4Sis maksame turvatöötajatele ametikohajärgset palka ning ei ole vahet kas tegemist on naistöötajaga või meesterahvaga,» tõi Metsis välja.