/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/02/22/522090t1hdbe2.jpg)
Eesti maanteedele raskemate kui 44-tonniste veokite lubamise peamine takistus on teede ja sildade tehniline seisukord, teatas maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu.
Maanteeamet: rasked veokid lõhuvad teid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval kella 12 kuni kella kaheni pärastlõunal korraldab autovedajate liit neljas kohas meeleavalduse, nõudes veoautode tegeliku massi ülempiiri viimist 44-lt tonnilt 52-le tonnile.
«Suur osa maanteid ja sildu on ehitatud enne taasiseseisvumist kehtinud normide järgi,» ütles Kasesalu.
«Lubatud massi tõstmise puhul satuvad ohtu eelkõige sillad oma ebapiisava kandevõime tõttu, kuid väga kahjulikult mõjuks see ka teedele,» jätkas Kasesalu. «Mõju ei pruugi avalduda kohe, vaid mõne aasta jooksul roobaste ja pragude tekke näol. Remontimiseks ei piisa ebatasasuste täitmisest, kuna asendada tuleb purunenud kattekihid ja kandvad aluskihid.»
Vedajad on teinud ettepaneku tõsta lubatud massi veokitele telgede lisamise arvel, pidades kinni lubatud teljekoormusest.
Maanteeameti teatel lõhub telgede lisamine veokitele kaks korda rohkem teid, sest teede projekteerimisel on arvestatud kahe- kuni neljateljeliste veokitega.
Riigimaanteede ja sildade võrgu tugevdamine 60-tonniste veokite liikumiseks võib hinnanguliselt maksma minna kuni 2 miljardit eurot, hindas maanteeamet.