Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Autokaamerad aitavad kindlustusel lahendada mitmeid juhtumeid kuus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pardakaamera.
Pardakaamera. Foto: Dmitri Kotjuh

Auto armatuurlauale kinnitatavate kaamerate populaarsuse kasvuga on tõusnud ka kindlustusjuhtumite arv, mida need tähelepanelikud seadmed aitavad igapäevaselt lahendada.

Liikluses on juhid süvenenud autojuhtimisse ning õnnetuses osaledes arvab igaüks, et just temal oli õigus. Sellises olukorras võibki pealtnägijate puudumisel osutuda süüdlase leidmine keeruliseks. «Kuigi eestlaste autodes ei ole veel väga palju kaameraid, siis näiteks viimase aastaga on nende populaarsus märgatavalt kasvanud ning ühes nendega ka kindlustusjuhtumite arv, mis just tänu pardakaameratele lahenduse leidnud,» rääkis Seesam kindlustuse vanemkahjukäsitleja Anti Otsla salvestusseadme olulisusest autos.

Valetava juhi suurim vaenlane on pardakaamera

Igakuiselt aitavad pardakaamerad kindlustusel lahendada mitmeid juhtumeid kuus. Suurim kahjujuhtum, mis sai tänu pardakaamerale õiglase lahenduse küündib 30 000 euro ligi. «Kõige tihemini on autokaamerast abi olukordades, kus süüdlane sündmuskohalt lahkub ning reguleeritud ristmikel, kus mõlemad juhid väidavad, et neile põles lubav foorituli. Veel on tekitanud vaidlusi külgkokkupõrked, kus üks juhtidest on sõidurada vahetanud või siis oma sõidurajast välja kaldunud,» kirjeldas Otsla levinud olukordi, kus pardakaamera on süüdlase tuvastamisel appi tulnud.

Järgnevad valetavad juhid, kes püüavad õnnetuses teha süüdlaseks näiteks nende taga sõitnud kaasliiklejat. Hiljem selgub kannatanu auto salvestisest, et esimene auto pani tagurpidi käigu sisse ja tagurdas end ise vastu tagumist autot. Samuti teadis Otsla rääkida juhtumist, kus kahju põhjustanud sõiduki juht lahkus sündmuskohalt ja väitis hiljem, et viibis väidetava õnnetuse ajal hoopis teises linnas.

«Tavaolukorras oleks kannatanu sõna põhjustaja oma vastu, kuid pardakaamera lindistusele jääb kogu auto teekond ning seetõttu on võimalik liiklusõnnetuse üksikasjad selgeks teha üpris kiiresti,» sõnas ta.

Uued kaamerad näevad ka pimedas

Seesami esindaja sõnul on ette tulnud ka juhtumeid, kus õnnetuses osalenud juhtidel puudus kaamera, kuid juhuslikult möödunud kaasliikleja oli salvestava pardakaameraga õigel ajal õiges kohas. Ka need juhid peaksid tähelepanelikud olema ning oma salvestisi võimalusel jagama. «Kaamera on iga päevaga autoderohkemaks muutuvas liikluses asendamatu seade, mis annab erinevate liiklusolukordade puhul kindlustunde just liiklusreegleid järgivale juhile. Kahjuks näitab aga elu, et pardakaamerat minnakse ostma alles siis, kui midagi tõsist on juba juhtunud,» teadis Otsla rääkida.

Kahjukäsitleja sõnul on pardakaamerate pildikvaliteet teinud viimastel aastatel suure hüppe edasi ning võimaldab nii politseil kui kindlustusel salvestisi kasutada tõendusmaterjalina. «Autokaameraid leiab erinevatest hinnaklassidest, kuid hea kaamera peaks olema võimalikult laia vaatenurga ning hea pildikvaliteediga. Kaamerad, mis suudavad tuvastada sündmuskohalt põgenenud auto numbri näiteks öisel ajal või meie väga pimedatel sügisõhtutel, maksavad palju. Hoolimata sellest tasub ka odavama hinnaklassi kaamera paigaldamine ette võtta, sest tänu nendele on erinevate liiklusõnnetuse tegeliku käigu välja selgitamine siiski võimalik,» jagas Otsla soovitusi kaamera valikuks.

Tagasi üles