/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2016/11/10/6061965t1h0959.jpg)
Tööandjad toetavad soolise palgalõhe vähendamist Eestis, kuid kavandatav seadusemuudatus ei tegele tööandjate keskliidu juhti Toomas Tamsaare hinnangul probleemi tuumaga ning lisab kasutut paberitööd.
Tamsar: sunnimeetmed ei vähenda palgalõhet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuid oleme seisukohal, seadusemuudatusega kaasnev liigne reguleerimine, järelevalve ja sunnimeetmete kehtestamine, ei ole ei ole kooskõlas riigireformi ja 0-bürokraatia põhimõtetega,» kommenteeris Tamsar kava soolise palgalõhega võitlemiseks.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski soovib anda tööinspektsioonile volitused valvamaks, kas meestele ja naistele makstakse sama või võrdväärse töö eest ka võrdväärset palka. Inspektsioon saab ka õiguse teha ettekirjutusi vastava auditi tegemiseks ja sunniraha määramiseks.
Tööandjate keskliit on arvamusel, et soolise palgalõhe kindlakstegemisel on väga oluline võtta muuhulgas arvesse töötajate kvalifikatsiooni ja oskusi. «Tööjõuturul ei ole konkureerimisel oluline ainult konkreetne ametinimetus, vaid ka kogemus ja haridus ning isiksuseomadused. Arvestades järjest suurenevat tööjõupuudust peab tööandja arvestama iga töötaja nn. turuväärtust,» märkis Tamsar.
«Näiteks kliendihaldurite puhul, kellest üks suudab suhelda ainult eesti keeles ja on töötanud ainult väga kitsas valdkonnas, kuid teine on võimeline suhtlema kolmes keeles ning omab rahvusvahelist kogemust, on üsna tõenäoline, et uue sarnase või parema töö leiaks just viimane.»
Positiivne idee on tööandjate hinnangul aga kontaktivaba seirejärelevalve, mis tähendab, et riik tööinspektsiooni kaudu lähtub esmalt enda poolt kogutud andmetest. Kui tekib aga kahtlus, et palkade maksmisel on oldud ebaõiglane, siis tuleb ettevõtetes läbi viia põhjalik palgaaudit.
Kuna valdavalt on ametinimetused ettevõtetes üldised, siis annab see tööandjate sõnul aluse kahtlustada diskrimineerimist ning nõuda palgaauditi tegemist väga paljudes ettevõtetes.
Tamsare hinnangul võiks ka üle vaadata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesanded ning mitte panna sarnaseid kohustusi tööinspektsioonile.
Soolise palgalõhe vähendamisel on tööandjate hinnangul vaja tegeleda mitte tagajärgedega vaid ennetavate meetmetega. «Palgalõhe on valdavas osas seotud lapsevanemaks olemisega. Seega tuleks leida lapsevanematele (eelkõige naistele) võimalus väikese lapse kõrvalt töötamiseks, nt. lasteaiakohtade tagamisega. Heaks algatuseks on vanemahüvitise süsteemi muutmine, mis annaks vanematele paindlikud võimalused töö- ja pereelu ühildamiseks,» nentis Tamsar.