Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Jõuluvana töötervis vajab lisatähelepanu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jõuluvana.
Jõuluvana. Foto: SCANPIX

Jõuluvana tervise üle on meditsiinikirjanduses ennegi arutatud. Jõuluvana töötervishoiu kohta kirjutab täpsemalt ajakiri Tööelu.

Tuleb tõdeda, et jõuluvanauuringud on kiiresti arenev valdkond. Paraku jääb selle teema puhul tihti puudu tõsistest uurimustest. Eriti puudulik on osa, mis käsitleb jõuluvana töötervist. Lähemal vaatlusel paljastub rohkelt probleeme.

Jõuluvana töövahendid

Juba ainuüksi saan tekitab palju muret. Töö ajal võib jõuluvana saaniga sattuda ohtlikesse olukordadesse, kuhu tavainimesed reguleeritud transpordiga ei satu. Üks varasem saani fookusega uurimus seab näiteks kahtluse alla traditsiooni, millega jõuluvanale jäetakse klaasike brändit. Kuigi ei ole täpselt fikseeritud, kes saani juhib – kas jõuluvana või hoopis põhjapõdrad, ei ole alkoholi tarbimine tööajal siiski soovitav. Lisaks sellele puuduvad jõuluvana saanil nii turvavööd kui ka õhupadjad. Pealegi ei ole saan ehitatud 21. sajandi nõudmisi silmas pidades.

Tagatipuks on saanil nii õhu- kui maasõiduki omadused. See tähendab, et saan liikleb suurte linnade kohal väga tiheda õhuliiklusega alas. Jõuluvana meeskonnas ei ole kaaspilooti ega isegi mitte radisti. Jääb selgusetuks, kas jõuluvana saanil on võimekus jälgida standardseid lennuliikluse kommunikatsioonikanaleid. Ka ei ole teada, et jõuluvana saanil oleks kokkupõrkeid ennetavad süsteemid. Samuti puuduvad tõendid, et põhjapõder Rudolfi punane nina suudaks teistele lennukitele märgutulena mõjuda.

Hiljutine uurimus kinnitab, et saaniga sõitmine kätkeb endas väga kõrget riski vigastusteks. Meenub häiriv juhtum, kus jõuluvana saan kukkus sõja ajal alla üksikul troopilisel saarel. Juhtum on dokumenteeritud Simpsonite seriaali episoodis «Ma nägin vanaisa jõuluvana kirumas». Peale selle, et avarii puhul võivad nii jõuluvana kui ka põhjapõdrad raskeid vigastusi saada, tuleb arvestada ka allakukkumisega väga ressursivaestes piirkondades. Sellisel juhul ei ole arstiabi ega eluks tarvilikke vahendeid kuskilt saada.

Kui võtta allakukkumiskohaks mainitud üksik troopiline saar, siis peavad jõuluvanal olema spetsiifilised oskused, et kohapealseid ressursse kasutada. Näiteks peaks ta teadma, et kookospähklis leiduv vesi on puhas ja seda võib juua. Isegi kui jõuluvana kohtuks saarel mingi ime läbi arstiga, siis saaks arst talle abi anda, teadmata midagi jõuluvana terviseseisundist ega iseärasustest. Juurdepääs jõuluvana terviseinfole puudub, sest kogu jõuluvana dokumentatsioon asub põhjanabal. Võib oletada, et jõuluvana terviseandmed ei ole elektrooniliselt kättesaadavad.

Töögraafik ja reisimisega seotud vaevused

Järgmine murekoht seisneb jõuluvana töö ebaühtlases jaotuses. On vähe teada, mida jõuluvana terve aasta teeb, aga tõenäoliselt on ta suurema osa ajast töötu. Jõuluperioodil on tema töökoormus väga suur. Kindlasti tuleb tal teha kauem tööd kui ette nähtud kaheksa tundi päevas. Seega võime jõuluvana pidada hooajatööliseks, kes teeb periooditi tohutult ületunde.

Levinud käsitlus jõuluvanast lubab meil tema puhul aimata ka kardiovaskulaarseid riske. Esiteks on tema kehamassiindeks üle normi, tõenäoliselt on ta isegi rasvunud. Lisaks on tal harjumus suitsetada. See on tüüpiline näide halvast töökeskkonnast ja elustiilist, mis süvendab kardiovaskulaarseid riske. Uuringud näitavad, et hooajaline töö lööb segi toitumisharjumused ja suurendab snäkkide osakaalu menüüs.

Ühtlasi tuleb märkida, et jõuluvana töötunnid jäävad perioodi, mil põhjanabal valitseb pimedus. Ka on täheldatud, et jõuluvana tarbib liiga palju piima ja küpsiseid. Samas pole tema treeningharjumustest mitte midagi teada. Jõuluvana töö üks iseärasus on, et ülesanded tuleb sooritada väga lühikese ajaga. See tekitab reeglina stressi, mis on otseselt seotud kardiovaskulaarsete riskidega.

Tuleb arvestada, et jõuluvana peab läbima hulgaliselt erinevaid ajavööndeid, et kingid igasse maailma otsa jõuaksid. On üsna kindel, et jõuluvana kannatab raske ajavahest tuleneva väsimuse all. Jõuluvana tööl on väga paindumatu tähtaeg. Sellest kinni pidamiseks töötab ta hooti 36 tundi järjest. Pole selge, kas jõuluvana tarbib looduslikke toidulisandeid või farmatseutilisi vahendeid, et intensiivsetel tööperioodidel efektiivsust hoida. Samuti ei ole teada, et jõuluvana tarbiks stimulante nagu näiteks kofeiin.

Stress kuumusest

Jõuluvana on harjunud külma kliimaga, sest ta resideerub põhjapoolusel. Võib oletada, et kui kinke tuleb toimetada soojematesse piirkondadesse, siis kannatab ta kuumastressi all. Vähe on teada jõuluvana karvase kraega punase mantli termoregulatsioonist. Pealegi kannab ta rasket kingikotti ja see muudab tema füüsilise pingutuse veelgi suuremaks. See aga omakorda suurendab kuumastressi.

Kuna jõuluvana eelistatud teekond majja kulgeb läbi korstna, tekitab see lisaküsimusi seoses tööga kuumal ja kitsal alal. Nagu eelnevalt mainitud, siis jõuluvana teeb suure osa oma tööst ära 36 tunniga. On äärmiselt ebatõenäoline, et talle pakutakse enne seda võimalust läbida treeninguid, mis aitaksid kuumusega paremini toime tulla.

Vananev töötaja ja mantlipärija

Peale kardiovaskulaarsete lisariskide, ei saa me üle ega ümber jõuluvana vanusest. Jõuluvana täpne vanus on teadmata. Võimalik, et selle põhjuseks on ebatäpne dokumentatsioon. See aga tõstatab omakorda ebamugava teema, kas jõuluvanal üldse on vajalikud tööload. Ärme siinkohal siiski töölubade spetsiifikasse lasku. Kui vaadata ühe tuntud joogitootja reklaame 1930ndatest, siis võib juba seal näha, et tegu on vanema meesterahvaga. Pole teada, kas jõuluvanale on kunagi pakutud tööandjapoolset tervise programmi, mis aitaks vanemate töötajate produktiivsust tõsta. Samuti ei ole teada, et jõuluvanaga oleks kunagi arutatud tema mantlipärija küsimust.

Vaimne tervis

Üldiselt arvatakse, et jõuluvana langetab adekvaatseid otsuseid ja tema vaimses tervises reeglina ei kahelda. Populaarse legendi ja laulu järgi on jõuluvanal vähemasti linnaruumis toimetades («Santa Claus is coming to town») peaaegu kõiketeadja omadused («He sees you when you’re sleeping / He knows when you are awake»). Siiski on tal ka kirjalikud märkmed, mille abil ta fakte kontrollib («He’s making a list, checking it twice»). 

Topeltkontrollimine on iseenesest paljudel töödel vägagi soositud harjumus. Jõuluvana puhul tekib aga küsimus, kas tema kontrollimisharjumus on standardprotseduuridega ette nähtud või on tegemist haiglase ülekontrolliga. Viimased uurimused näevad stressi ja erinevate vaimsete probleemide nagu näiteks obsessiiv-kompulsiivsete häirete vahel seoseid. Lisaks sellele on jõuluvana vaimsele tervisele ilmselt mõjunud tema jälgimine erinevate valitsusasutuste poolt. Mitmed USA julgeolekuga seotud institutsioonid on tunnistanud, et jälgivad jõuluvana detsembrikuiseid lende kõrgendatud valmisolekus ja suure tähelepanuga.

Töökoha ergonoomika

Võrreldes oma päkapikkudest abilistega on jõuluvana hiiglaslik. Päkapikkude täpset pikkust on võimatu määrata, sest avaldatud kirjanduses ei ole sellekohast üksmeelt. Siiski võib öelda, et nad on tillukesed. Töökohas, kus varustus ja vajalik tehnika on kohandatud peamiste tööliste ehk päkapikkude järgi, on üsna tõenäoline, et jõuluvana vajaks ergonoomi hinnangut oma töökohale. Vastasel juhul on küllalt tõenäoline, et jõuluvana hakkavad vaevama rasked tervisehädad, mis tulenevad sobimatust töökeskkonnast.

Varasemalt on teada, et jõuluvanale ei ole regulaarsed tervisekontrollid kohustuslikud, välja arvatud enne töökohale asumist tehtav narkotest. Võttes arvesse kõiki eelpool toodud muresid, tuleks jõuluvana jaoks välja töötada eraldi tööterviseprogramm. Teiseks tuleks luua standardiseeritud kontrollnimekiri, mille abil hinnata jõuluvana seisukorda tööle asumisel. Siiski tunneme muret ka teiste osapoolte pärast ja seega ei tahaks kogu edaspidist tähelepanu ainult jõuluvanale suunata. Soovitame, et tulevikus tehtavad uurimused võtaks töötervise uurimise alla ka päkapikud ning põhjapõdrad.    

Tagasi üles