Maailma juhtivaid mineraalväetiste tootjaid Akron pole tänaseni siinseid sadamaid teavitanud Venemaa meedias avaldatud kavatsustest viia oma tehastes toodetavate tahkete väetiste transiit Eestist mujale.
Venemaa Akron pole Eesti sadamaid lahkumisest teavitanud (4)
23. detsember 2016, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Tallinna Sadamal puudub igasugune teave selle kohta, et Akron kavatseks lõpetada oma kaupade veo läbi Muugal asuva terminali,“ ütles sadama juht Valdo Kalm Postimehele. „Väetiseterminali näol on tegemist väga kalli seadmestikuga, mistõttu selle kasutamisest loobumine näib ebatõenäoline.“
Kaupade mujale viimist ei pidanud võimalikuks ka Sillamäe sadam, kus asub Akronile kuuluv vedelväetiste terminal.
„Meie sadamas asub unikaalne tehnoloogia, mida mujal ei ole. Kauba mujale viimine pole seetõttu võimalik,“ ütles sadama turundusdirektor Andrei Birov. „Samuti pole midagi räägitud vedelväetiste ümberadresseerimisest.“
Akroni juht Aleksandr Popov rääkis Interfaxile, et tal on on korraldus viia ettevõtte tahked lastid Eesti sadamatest üle Venemaa sadamatesse. Akron peab läbirääkimisi erinevate stividoride, raudtee, rannajoonte territooriumite omanikega, et valida omale uue terminali ehitamise ja lepingute sõlmimise vahel kolmandate osapooltega. Luubi all hoitakse Ust-Luuga, Peterburi, Murmanski, Võsotski ja Primorski sadamat.
Tänavu suvel andis Venemaa president Vladimir Putin Akroni külastades selge sõnumi, et peab õigeks suure eksportija kaupade vedamist läbi Venemaa omade sadamate, kirjutas sügisel Regnum.
Venemaa heitlik poliitika on Akroni toodete Eestit läbivat transiiti raputanud ka varem. 2009. aasta alguses lakkas väetiste vedu täielikult, kui Ust-Luuga sadama rajamist toetanud Venamaa Raudtee piiras Eesti suunalisi raudteevedusid. Ideoloogiarindel serveeriti seda toona kui kättemaksu pronkssõduri teisaldamise eest. Ettevõte oli sunnitud väetisi vedama Soome ja läti kaudu, mis Popovi toonaste kinnituste kohaselt oli kulukam kui transiit läbi Eesti. Sama aasta lõpus asus Akron oma ärimahtusid Eestis taastama.
Akroni Eesti tütarettevõttest, väetiseterminalist DBT, millelel kuulub nii Muuga kui ka Sillamäe terminal, ei õnnestunud kommentaari saada.
Eestis majandusaasta aruande kohaselt ligi 14 miljoni euro väärtuses terminalivarasid omavale ettevõttele kujuneb veosuuna muutmine valuliseks, sest Eesti transiidiäri tingimustele samaväärsete leidmine pole ettevõtte juhtide sõnul lihtne.