Economist väidab, et juhtimisteooria on oma dogmades sama kinni ja iganenud kui reformatsioonieelne katoliku kirik.
Economist: juhtimisõpikud ajavad jama
Esiteks on iganenud idee, et konkurents on verisem kui kunagi varem ning pidevalt tuleb juurde uusi tegijaid, kes vanadelt vaiba alt tõmbavad. Tegelikult ei iseloomusta aga tänapäeva maailma mitte kasvav konkurents vaid konsolideerumine, seda nii Eestis kui laias ilmas.
Advokaadibüroo Raidla Ellex andmeil on ettevõtete ülevõtmise ja liitumistehingute arv Eestis tänavu eelneva aastaga võrreldes neljandiku tõusnud, kokku on mööduva aasta jooksul Eestis toimunud 130 suuremat ettevõtete ülevõtmiste ja liitumiste tehingut. Näiteks on DNB ja Nordea otsustanud leivad ühte kappi panna ning Elisa on ostnud ära Starmani.
Eriti hoos on ühinemised USAs ning ühinenud ettevõtted naudivad rekordkasumeid. Kui 1990. aastatel oli Räniorg mängumaaks idufirmadele, siis nüüd annavad tooni hiiglased.
Teise aegunud ideena toob Economist välja mõtte, et me elame ettevõtlikul ajastul, kus igaüks võib härjal sarvist haarata. Ka riigid püüavad ettevõtlikust julgustada. USAs on aga uute ettevõtete loomine aeglustunud alates 1970. aastatest. Euroopas jäävadki palju idufirmad pisikeseks.
Kolmandaks õpetatakse, et äri käib järjes kiiremini. Selles on ka ivake tõtt ning internetiettevõte võib mõne aastaga saada endale sadu miljoneid kliente. Paljuski on aga ettevõtete tegutsemiskiirus hoopis aeglustumas. Üha rohkem otsuseid peab kooskõlastama erinevate osakondade ja huvirühmade vahel ning see võib lõputult venida.
Neljas kulunud idee on, et globaliseerumine on möödapääsmatu ja paratamatu. Paljuski oli aga maailm juba enne Esimest maailmasõda sama globaliseerunud kui täna. Globaliseerumine tänapäeval on sisse võtnud aga vähikäigu: Donald Trump ähvardab Hiinat kaitsetollidega, Suurbritannia tahab lahkuda Euroopa Liidust.