/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/01/24/2772132t1h38b2.jpg)
Riik võib käivitada tegevuskava laevade Eesti lipu alla toomiseks juba 2018. aastal, muuhulgas on plaanis vähendada laevandussektori maksukoormust ja lihtsustada laevade registreerimist, võttes kasutusele ka e-residentsuse.
Riik tahab laevad Eesti lipu alla meelitada e-residentsuse abil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veeteede amet on laevade Eesti lipu alla toomise plaani arendamisega tegelenud juba üle nelja aasta. Nüüd on selle üheks prioriteediks seadnud ka uus valitsuskoalitsioon.
Üks osa laevade lipu alla toomisest on maksurežiim.
«Laevanduse konkurentsivõime seisukohast oleks kõige parem ilmselt meremehed maksudest täielikult vabastada, ent kuna oluline on ka meremeeste sotsiaalkaitse, siis tuleb leida kompromiss,» rääkis BNS-ile veeteede ameti arendusjuht Eero Naaber, kes juhib ka laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks moodustatud töögruppi.
«See on selline väga täpse joone leidmine, kus laevaregistri konkurentsivõime ei kannataks, aga samas oleks meremeeste sotsiaalkaitse tagatud. Päris peen töö,» ütles Naaber. Ta märkis, et konkreetne maksurežiim ei ole veel selge, kuna variante on mitmeid.
«Kui me räägime meremeeste maksumäärast, siis räägime tulumaksust, sotsiaalmaksust ja töötuskindlustumaksust,» ütles veeteede ameti arendusjuht.
«Sotsiaalmaks mingil kujul ilmselt jääb, on see siis protsentuaalne või mõnel muul viisil. Aga vähendame sotsiaalmaksu. Tulumaksu vähendame ja töötuskindlustusmakse osas arutelud käivad,» rääkis Naaber.
Reederi vaatepunktist on tema sõnul eelkõige oluline summaarne maksukulu, kuna laevafirma vaatest polegi nii oluline, missugust maksu täpselt makstakse, vaid see, kui palju see kokku maksma läheb.
«Kui vaadata suuri laevaregistreid, Malta, Küpros, Marshalli saared, siis seal on väga selgelt null kõik,» ütles Naaber, ent märkis, et Eesti jaoks on oluline leida vahekoht, kus ei kannata konkurentsivõime, ent säilivad vajalikud sotsiaaltagatised ning samas ei ületa meremeeste sotsiaalkindlustuse ülevalpidamine riigile laekuvaid tulusid.
Tulevased reeglid puudutavad lisaks Eesti meremeestele ka teisi Euroopa Majanduspiirkonna meremehi, kuna võrdse kohtlemise näevad ette Euroopa Liidu (EL) reeglid.
«Samuti ei tohi ära unustada rahvusvaheliste konventsioonide nõudeid, mis reguleerivad ka kolmandate riikide meremeeste õigusi ning kahepoolseid sotsiaalkindlustuse alaseid ja topeltmaksustamise vältimise leppeid, mis Eesti on sõlminud teiste riikidega,» märkis Naaber.
Maksurežiimile lisaks on laevade Eesti lipu alla meelitamiseks oluline astuda ka muid samme. «Kui suuremad asjad veel välja tuua, siis kindlasti laevade registreerimise lihtsus. See ei tähenda, et see peaks olema ülemäära lihtne, vaid piisavalt lihtne, et vastaks maailmas väljakujunenud praktikale, ent samas säiliks piisav õiguskindlus,» rääkis Naaber.
Selle raames vaatab veeteede amet koostöös ministeeriumitega esimeses järgus üle laevapereta prahitud laevade registri nõuded.
«Kuna see valdkond on süsteemselt arendamata viimased 25 aastat, siis seadused, mis kunagi said 1990-ndate alguses kirjutatud – vahepeal väikesed muudatused ka – on ajale jalgu jäänud ja seal on kohati isegi vasturääkivaid klausleid,» märkis Naaber.
«See tuleb üle käia ja puhastada, et see oleks klientidele arusaadav,» ütles veeteede ameti arendusjuht. See on aga vaid laevaregistrite arendamise esimene etapp. Teises järgus tuleks tema sõnul üle vaadata ka laevakinnistusraamat, kuhu laevad registreeritakse koos omandiõiguse ja hüpoteegiga.
«Ka see protseduurika ja nõuded tuleks üle vaadata, et see vastaks maailmas väljakujunenud praktikale. Tuleb mõelda ka põhimõtete üle, kes siis tulevikus hüpoteeki seadma hakkab, kas kohus või meie [veeteede amet], või kas üldse minna üle registerpandile hüpoteegi asemel,» rääkis Naaber.
Sääraste seadusandlike küsimusega tegeleb peamiselt mereõiguse revisjoni komisjon, mis alustas tööd septembris ning peaks enda tööga valmis saama 2019. aasta detsembris.
Veeteede ameti arendusjuht märkis, et lisaks laevade registreerimisele on oluline ka see, kuidas toimib laevade järelevalve.
«See peab ühest küljest olema piisavalt tõhus, et laevad oleksid kvaliteetsed ja valge lipu nimekirjas. Aga samas peab teenus olema ka kiire,» rääkis ta.
«Selleks on meil vajalik veeteede ametis luua kaasaegsed infosüsteemid, mis võimaldaksid seda tööd teha kvaliteetselt ja kiiresti. See on töös ja asi areneb,» ütles Naaber. Praegu on amet alustanud eelanalüüsidega, sellele järgneb juba tegelik infosüsteemide arendustöö.
Konkurentsivõime seisukohalt on oluline ka näiteks meremeeste elamislubade küsimus.
«Kas kuskil Aafrika ja Ameerika vahel sõitval Filipiinide meremehel on tõesti vaja elamisluba, et töötada Eesti lipu all sõitval laeval? Mina ütlen, et ei ole vaja. Ta ei ole mingi julgeolekurisk Eesti riigile, et peaks tema tausta kontrollima, enne kui Eesti lipu all sõitval alusel tööle tuleb,» rääkis Naaber.
«Täna on seadusandlus selles osas mitmeti tõlgendatav ja tuleb õigusselguse huvides üle vaadata.»
Kogu plaani eesmärk ei ole tema sõnul lihtsalt saada laevu Eesti lipu alla, vaid suuremas pildis on tegu küsimusega Eesti mainekujundusest laevanduses.
«Kui me tahame, et siia tekiks rohkem kaldasektorit, mis tegeleb laevanduse ja laevade haldamise ning neile teenuste pakkumisega, siis selleks, et meelitada siia rohkem investeeringuid ja ettevõtteid, on meil vaja midagi ette näidata – midagi, mis ütleks, et laevandusel on Eestis hea olla,» rääkis Naaber.
«See saabki olla see, et meil on neile ette näidata mingi kindel arv laevu. Lihtsalt minna rääkima, et tulge meile, meil on tore, see ei tööta. Laevad on vajalikud,» lisas ta. Laevu teenindavates ettevõtetes saaksid tulevikus tööle hakata kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid – needsamad Eesti meremehed, kes praegu merd sõidavad.
«Nad on seda sunnitud tegema eluaeg, isegi kui nad tahaks ühel hetkel maale tulla – Eestil lihtsalt ei ole neid kohti, kuhu tulla. Alternatiiviks on neil vaid kas ümber õppida või minna tööle riiki, kus on sellised kaldatöökohad. Tulevikus oleks neil võimalus tulla Eesti kaldaettevõtetesse tööle, tekiksid töökohad ja maksutulud,» rääkis ta. "See on lõppeesmärk ja põhikoht, kust raha peaks hakkama laekuma.»
Lühiajalisemas vaates saaks riik aga teenida ka otsesemat tulu.
«Kui me räägime laevade lipu alla toomisest, siis seal on oma registritasud. Need saavad olema maailmaturu tasemele vastavad ja sealt pealt on ka võimalik teenida,» ütles Naaber.
Mainekujunduse eesmärgil tegeleb riik ka rahvusvahelist laevandust hõlbustavate projektidega, näiteks 2017. aasta alguses algav TOOP projekt, mis töötab välja lahenduse pilvepõhiste laeva- ja meeskonnasertifikaatide kasutuselevõtuks.
«Täna kasutab laevandus veel pabersertifikaate. Lisaboonus on projekti õnnestumise korral Eesti X-tee lahenduse viimine ülemaailmseks,» ütles Naaber.
Kava laevade Eesti lipu alla toomiseks hakkas veeteede amet välja töötama juba neli aastat tagasi.
«Nüüd oleme jõudnud lõpuks selleni, et poliitikute huvi on ka oluliselt kasvanud selles osas,» rääkis ameti arendusjuht ja ütles, et küsimusi on väga palju ning üles tuleb leida väga peenike joon, et tagada ühelt poolt konkurentsivõime, ent teiselt poolt ka sotsiaalkindlustus, õiguskindlus laevade osas ning rahvusvaheliste regulatsioonide ja nõuete täitmine.
Amet ise on varasemalt endale tähtajaks seadnud, et laevad saaksid laevapereta prahitud laevade registris Eesti lipu alla tulla 1. oktoobril 2018.
«Samas uus valitsuskoalitsiooon soovib seda teha varem,» ütles Naaber ja märkis, et amet kindlasti püüab seda ka varem teha.
«Ma ütleksin, et soov on 2018. aasta alguses nende tegevustega ühele poole jõuda.
«Eks see sõltub väga palju ka sellest, kui palju tegelikult praktikas kõik seotud asutused ja ministeeriumid ja ka valitsus seda teemat prioretiseerivad. Me üksi ei saa seda teha,» rääkis veeteede ameti arendusjuht.
Teenus saab olema orienteeritud ülemaailmsena, mitte vaid Eesti ettevõtetele suunatuna. vLaevanduses on õnneks või kahjuks niipidi, et ei saa teha asju omaette väikeses Läänemeres. Isegi kui sa oled oma teenuse orienteerinud Läänemerele, siis globaalsed hoovused ja trendid mõjutavad sind kas või läbi Londonis väljatöötatud regulatsioonide niikuinii ja väga otseselt,» rääkis Naaber.
Seetõttu ei olegi mõtet võtta sihti väiksemale turule, Läänemere ümbrusele või isegi EL-ile. «Peame mõtlema kohe globaalselt. Globaalsete regulatsioonide ja trendidega peab niikuinii kaasas käima ja neid täitma,» rääkis Naaber.
Nii ongi kontseptsioon üles ehitatud sellele, et Eesti register võtab laevu lipu alla üle kogu maailma. Laeva omav ettevõte peab jätkuvalt olema registreeritud Eestis. Selle lahendab aga e-residentsus, mis lihtsustab ettevõtete asutamist, ent säilitab samas kontrollivõimalused.
«Selleks, et laeva registreerida Eesti laevaregistrisse, jääme tõenäoliselt endiselt nõudma ettevõtte asumist Eestis, lihtsalt saab seda ettevõtet lihtsamini asutada läbi e-residentsuse,» rääkis Naaber.
«Kui vaadata maailmapraktikat, siis mõnes riigis on mindud ka teist teed, kus on ainult kontaktpunkt reederile, näiteks Lätis,» märkis ta. E-residentsust ja ettevõtte asutamist nõudes on Eesti registri konkurentsivõime küll veidi kehvem, ent samas tuleb Naaberi sõnul arvesse võtta ka üldisemat pilti ja riiklikku huvi.
Järelevalve e-residentsust laevandusse laiendades raskemaks ei muutu.
«E-residentide taust on ju kontrollitud politsei- ja piirivalveameti poolt, nende isikusamasus on tuvastatud, me teame, kes nad on, me teame, kus nad on. Selles mõttes on nad alati kättesaadavad,» rääkis Naaber.