Valitsus tahab keelata suurte kilekottide tasuta jagamise

Hulludelt päevadelt varsti enam tasuta kilekotte ei saa. Foto: Liis Treimann

Suurte kilekottide jagamisel leiab aset muudatus - populaarsetelt ostukampaaniatelt neid enam õige pea tasuta ei saa.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks keskkonnaministeeriumi eelnõu, millega keelatakse alates 2019. aastast poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine. See puudutab eelkõige müügikampaaniate ajal massiliselt jagatavaid kilekotte.

Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väikseid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel, selgub valitsuse päevakorrast.

Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle kilekottide kasutamist piirav direktiiv, millega soovitakse 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse see number langetada 40 kilekotile.

Seaduse jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi - paber-, riide- ja võrkkotte -, mida juba ka tehakse.

Suuremad kui 100-ruutmeetrised poed peavad kilekottide üle hakkama pidama arvestust ja esitama neid andmeid pakendiregistrile.

Kaupmeeste liidu andmeil oli mullu alla 100-ruutmeetrise pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis on 28 protsenti müügikohtade koguarvust. Kuna väikepoed asuvad enamasti väiksema asustustihedusega piirkondades, kus on väiksemad käibed, siis on kilekottide tarbimine seal samuti väiksem.

Esitatud andmete pinnalt analüüsib keskkonnaministeerium 31. märtsiks 2018. aastaks seaduse tõhusust ja vajadusel esitab muudatusettepanekud.

2015. aastal tellis keskkonnaministeerium kilekottide tarbimise uuringu, mille valimis oli 500 Eesti kauplust. Uuringu järgi tarbitakse inimese kohta aastas umbes 40 suurt kilekotti ja 165 õhukest kilekotti, millest toiduhügieeni otstarbel kasutatakse ligi 63.