Keskkonnainspektsiooni sõnul pole kuni 50 rehvifirmat liitunud Eestis tegutseva tootjavastutusorganisatsiooniga MTÜ Rehviringlus, mistõttu võib neid oodata kuni 32 000-eurone rahatrahv.
Ligi 50 rehviettevõtet võib oodata kuni 32 000-eurone rahatrahv (1)
Keskkonnainspektsioon hakkab rakendama sunnimeetmeid ettevõtete suhtes, mis ei ole pärast MTÜ Eesti Rehviliit tootjavastutusorganisatsioonina tegevuse lõpetamist liitunud toimiva tootjavastutusorganisatsiooniga või hakanud ise tootjavastutuse nõudeid täitma, teatas keskkonnainspektsioon.
«Meie andmetel on taolisi ettevõtteid 40–50, enamik tootjatest on liitunud praeguseks ainsa Eestis tegutseva tootjavastutusorganisatsiooniga ehk MTÜga Rehviringlus,» ütles keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peainspektor Rene Rajasalu.
MTÜ Eesti Rehviliit teatas oma tegevuse lõpetamisest tootjavastutusorganisatsioonina juba käesoleva aasta oktoobris. Teisipäeval ehk 20. detsembril kustutati MTÜ Eesti Rehviliit probleemtooteregistrist, mis tähendab, et ettevõtte tegevus tootjavastutusorganisatsioonina on nüüd ka ametlikult lõppenud.
«Oktoobris, kui tuli esmane info, et rehvliit lõpetab tegevuse, võtsime kõikide rehviliidu liikmetega ühendust, informeerisime neid tekkinud olukorrast ning selgitasime tootjavastutuse nõuete täitmise võimalusi,» märkis Rajasalu.
Jäätmeseaduse järgi on tootjavastutuse nõuete täitmata jätmise eest ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot.
Eestis kehtib rehvidele laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille järgi on rehvide tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud tagama nende turule lastud toodetest tekkinud jäätmete kokku korjamise ja nõuetekohase käitlemise.
Tootja võib valida, kas ta täidab need kohustused ise või annab lepinguga jäätmete kogumise ja taaskasutamise ülesanded tootjavastutusorganisatsioonile. Tootjad peavad rehvide koguse deklareerima ja koguse pealt maksma tootjavastutusorganisatsioonile vastava käitlustasu. Selle tasu suuruse määrab tootjavastutusorganisatsioon.