/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2016/11/07/6043857t1h17df.jpg)
Järgmisel aastal kasvavad riigieelarve kulud tänavusega võrreldes 7,6 protsenti, kõige suuremad on riigi kulutused sotsiaalvaldkonnale. Vähenevate töökäte ja vananeva rahvastikuga muutub kohustuste täitmine aga keerulisemaks.
Riigi üleval pidamine nõuab mõne aasta pärast suuri muutusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel aastal kasvab ravikindlustuse eelarve 66 miljoni euro võrra 1,09 miljardi euroni peamiselt tänu kasvanud palkadele. Lisaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osale on haigekassale eraldatud veel 10 miljonit eurot. 2020 aastaks peaks haigekassa eelarve prognooside kohaselt paisuma 1,3 miljardi euroni.
Riiklikuks pensionikindlustuseks on järgmiseks aastaks eelarves ette nähtud 1,67 miljardit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb järgmisel aastal 5 protsenti ehk 20 euro võrra 416 eurole.
«Palgatõus on olnud võimalus haigekassa tulude poole pealt tõusu nautida. Sealt tuleb igal aasta 60-70 miljonit eurot juurde, see ei saa aga igavesti kesta. Seda enam olen ka ise haigekassa juhtkonnale südamele pannud, et peaksime nende kasvavate tulude juures tegema õigeid kulutusi,» rääkis Sester riigieelarvet tutvustades.
Sotsiaalkulude katteks on Sesteri sõnul olemas nii pikaajaline kui lühiajaline plaan.
Lühiajaline plaan arvestab palgatõusuga, mida eelolevaks aastaks oodatakse koguni 5,5 protsenti. «Töötajatele ja inimestele see palgatõus meeldib. Makropildis on see muidugi ka probleem, sest väheneb ettevõtete võimekus suunata raha investeeringutesse,» tõdes ta.
Pikaajaliselt on aga probleemiks see, et oleme vananev ja väheneva rahvastikuga ühiskond. «Töökäsi jääb vähemaks ja vanemaid inimesi on rohkem ning lõppkokkuvõttes, kui me ei tee muudatusi, ei saa me sama kvaliteediga sama teenuste taset üleval pidada,» möönis minister.
Homsel valitsuse istungil on kavas kinnitada ka detailsem tegevusplaan, oma valdkonnas lubas Sester teha mõned ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Kavas on välja tulla näiteks mikroettevõtetele mõeldud ettevõtluskontoga, mis lubaks väikeettevõtjad täielikult paberimajandusest vabastada. Need ettevõtted, kes ei soovi enam oma tulusid investeerida, võiksid Sesteri ettepanekute kohaselt dividende välja võtta senisest soodsamalt, makstes tulumaksu 14 protsenti.