/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/01/12/4868359t1h8af8.jpg)
Leedu plaanib järgmisest aastast langetada panga asutamiseks vajaliku aktsiakapitali miljonile eurole, et suurendada riigi atraktiivsust välisinvestoritele, Eesti finantsinspektsioon on idee suhtes esialgu äraootaval seisukohal.
Eesti veel sarnaselt Leedule pankade aktsiakapitali nõuet ei leevenda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme sel teemal põgusalt suhelnud nii Leedu kui ka euroala ühtse pangandusjärelevalve kolleegidega. Tegu on huvitava algatusega, millel on nii eeliseid kui ka puudusi. Plussidena võib välja tuua võimalike investeeringute ja uute tegijate riiki meelitamise ning seeläbi tegevuskeskkonna ja oskusteabe arendamise. Samas loob nõrgemate nõuete kehtestamine eelduse nii-öelda lati alt läbi jooksmiseks, mis omakorda tekitab suuremaid riske finantsturule tervikuna kui ka teenuste tarbijatele,» ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler BNS-ile.
«Euroopa Liidus on sellele teemale küll erinevaid lähenemisi, kuid selles ollakse kindlasti ühte meelt, et teenuste tarbijad vajavad ühetaolist head kaitset. Arvame, et Eesti konkurentsivõime on teema, millega tuleb lähiajal süsteemselt ja targalt tegelema hakata, kuid lisaks võimalustele tuleb silmas pidada ka ohte,» märkis Kessler.
Leedu kavandab lisaks aktsiakapitali nõude vähendamisele lühendada ka vajalike litsentside taotlemise aegu ning pakkuda ligipääsu ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) maksetele ka teistele krediidiasutustele peale pankade. Muudatused on muuhulgas suunatud Ühendkuningriigi finantstehnoloogia firmadele, kes soovivad Brexiti-järgselt Euroopasse kolida.
«Muidugi võiks muudatusi teha ning tänaseid protsesse kiirendada. See puudutab nii tähtaegu kui ka finantsasutuste halduskoormust tegevusloa või litsensi taotlemisel. Viimast näiteks äriregistrile esitatud dokumentatsiooni suhtes, kus poleks vaja informatsiooni litsentsi taotlemisel topelt enam esitada,» ütles finantsettevõtteid koondava huvigrupi Financeestonia juht Rauno Klettenberg BNS-ile.
«Tähtaegade osas võiks olla mobiilsem ning avatum, seda eriti finantsettevõtete suunas, mis juba omavad vastava valdkonna tegevusluba oma asukohariigis Ühendkuningriigis. Oleme siin mõnevõrra puhkama ja peenhäälestusega tegelema jäänud, samas kui mitmed riigid Ühendkuningriigi ettevõtete suhtes proaktiivsust ülesse näitavad,» lisas ta.
«Lisaks on aga veel valdkondi, kus saaksime olla innovaatilisemad kui praegu. Seda näiteks isikutuvastamise nõute osas, kus on võimalus kasutusele võtta tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, mis lihtsustavad ja kiirendavad protsesse, ilma turvalisuse riski suurendamata,» lisas Klettenberg.