/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/12/21/6194883t1h7e66.jpg)
Täna ei ole Eesti registris ühtegi suurt kaubalaeva, et asi nii ei jääks, on rahandusminister Sven Sesteri sõnul võimalik teha maksuerisusi ja lihtsustada asjaajamist.
Sester: lihtne asjaajamine võiks suured kaubalaevad Eestisse tagasi meelitada (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kuulub Eesti omanikele 50–60 suurt kaubalaeva, mil kogumahtuvust üle 500 tonni. Eesti registrisse pole neist kantud aga ükski, kuna maksud on mujal soodsamad.
«Täna on mitu erinevat küsimust. Üks neist on ka maksupoliitika. Eesti konkureerib globaalselt maailmaturul ja siin on Eesti otsustajate jaoks oluline vaadata üle maksupoliitika ja ka meie tugevused,» rääkis Sester.
Tugevustena tõi Sester välja ka lihtsa asjaajamise ja e-riigi. «See võimaldab vähendada registrite pidamise kulusid, mida laevaomanikud peavad maksma. Siin peaks Eesti kindlasti oma tulevikutrumbid välja käima.» märkis Sester täna riigieelarvet arutades.
Tööjõumaksud on Eestiga võrreldes madalamad nii Lätis kui ka Leedus. Merenduses ei konkureeri me aga mitte ainult lähinaabritega vaid kogu maailmaga. Nii on 17 Eesti kaubalaeva Malta registris ning lisaks on Eesti laevad arvel veel Panamas, Libeerias, Portugali lipu all Madeira registris ning Kariibi mere riigis Saint Vincent ja Grenadiinid.