Noored emad jäävad teise pensionisamba kompensatsioonist ilma

Sissemaksed pensionifondi ja nende tulevikuväärtus. Foto: teabekeskus.ee

Kuigi riik alustas taas teise samba pensionimaksetega, ei jõua taastunud maksed kõigi vahepeal maksmisega jätkanuteni – riigi poolt aastal 2014-2017 lubatud kompensatsioonist jäävad ilma kodused emad ja töötud.

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu kirjutas, et taasalustatud riigipoolse teise samba pensionimaksetest saavad enam osa inimesed, kes vahepealsel pausiperioodil ise teise samba maksetega jätkasid.

Naistele, kes sünnitavad lähiaastatel ja tasusid ise riigipoolse pausi ajal kogumispensioni makseid, on pilt Suitsu sõnul üsna ebamugav: «Kui riigipoolse kompensatsioonimehhanismi kohaselt on vabatahtlikult makseid jätkanud inimestele aastail 2014-2017 riigi poolt lubatud lisada teise samba pensionifondi 4 protsendi asemel 6 protsenti brutopalgast, siis koduseks jäävad naised saavad riigilt vaid 1 protsendi vanemahüvitisest.»

«Töötades keskmist palka (orienteeruvalt 800 eurot) teeninud naise jaoks tähendab see pooleteise aasta jooksul kaotust pensionifondi sissemaksetes orienteeruvalt 1008 eurot, mis 35 aasta pärast võiks pensionifondide tänaseid keskmisi tootlusi arvestades väärt olla pea 8190 eurot ehk ligemale 128 000 krooni. Pikemas perspektiivis tähendab see naiste ja emade seisukohast väiksemat pensioniraha ning paraku ka suuremat vaesusriski eakana,» nentis teabekeskuse juht.

Suitsu lisas, et ka tänased noored emad, kes küll mullu kenasti 2 protsenti brutopalgast pensionifondi tasusid, nüüdseks aga lapse sünni järel koduseks on jäänud, jäävad taastunud riigi poolsest 2 protsendilisest maksest ilma ja saavad vaid kõigile vanemahüvitise saajatele ette nähtud 1-protsendilise makse.

Süsteem ei arvesta sellega, kas nad vahepealse pausi ajal ise makseid tegid või mitte ja kohtleb kõiki koduseid emasid võrdselt. Ka ei arvata vanemahüvitiselt maha inimese enda makset pensionifondi. Seega ei saa täna vanemahüvitist saavad naised oma teise samba pensionifondi pooleteise aasta jooksul panustada rohkem kui 1 protsenti hüvitise määrast, mille riik tasub.

Kui noor ema soovib olla kodune kauem kui vaid vanemahüvitise maksmisel perioodil, kaotab ta peale vanemahüvitise lõppu kuni tööleasumiseni üldse õiguse teise samba makseteks, seda olenemata sellest, kas ta vahepeal ise makseid tasus või mitte. See tähendab ka tänastele kodustele vanematele pikemas perspektiivis juba suurema summa kaotamist, kuna alates tulevast aastast taastuvad riigipoolsed 4 protsendilised maksed teise pensionisambasse.

Sarnane probleem puudutab töötuks jäänud või tulevikus jäävaid inimesi, kes vabatahtlikult teise samba makseid pausiperioodil jätkasid: kui nad on kompensatsiooniperioodil ilma tööta, jäävad nad ilma ka riigipoolsetest hüvitismaksetest. Tänased töötud jäävad ilma taastunud riigipoolsest 2 protsendilisest maksest brutopalgalt, tuleval aastal aga juba 4 protsendilisest.

Pensionisüsteem ei võta arvesse erandeid ja elusündmusi ning lisaks eeltoodud näidetele mõjutab pensionifondi sissemaksete suurust vastavalt positiivselt või negatiivselt sissetulekute tõus või langus nimetatud ajaperioodidel. Näiteks, kui inimene esitas maksete jätkamise taotluse, kuid töö kaotamise tõttu mullu sissemakseid ei teinud, on tal siiski võimalik tööle asudes aastatel 2014-2017 saada suuremas mahus sissemakseid.

«Uuringud näitavad, et elanike usaldus pikaajalise kogumise suhtes on madal. Kõik erandid, mille puhul süsteemiga liitunud inimesed tunnevad, et neid ei kohelda paindlikult ja õiglaselt ning antud lubadused ei kehti, kahjuks ei kasvata usaldust,» möönis Suitsu.

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2 protsenti pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33 protsendise sotsiaalmaksu arvelt 4 protsenti. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumist ei toimu, kui inimene tööl ei käi ja puudub sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

Aastal 2009. peatati riigipoolsed maksed teise samba pensionifondidesse pooleteiseks aastaks. Inimestel oli võimalus selle aja jooksul ise vabatahtlikult makseid jätkata või ka endapoolsed maksed peatada. Neile, kes ise 2 protsendiste maksetega jätkasid aastatel 2010-2011, lubas riik kompensatsioonimehhanismi – aastail 2014 kuni 2017 maksab riik tavapärase 4 protsendi asemel sambasse omalt poolt 6 protsenti.

Kogumispensioni teise samba sissemakseid jätkas perioodil 1. juuni 2009 kuni 31. detsember 2010 vabatahtlikult üle 200 000 inimese ehk 37 protsenti liitujatest. Käesoleva aasta 31. jaanuari seisuga said vanemahüvitist 17 041 inimest ja töötuna oli arvel 66 810 inimest.

Kogumispensioni maksete protsendid 2010.-2017. aastani

Sünniaasta	1942-1954	1942-1954	1955-...	1955-...
	jätkan	ei jätka	jätkan	ei jätka
2010	2+4	0	2+0	0
2011	2+4	1+2	2+2	1+2
2012-2013	2+4	2+4	2+4	2+4
2014-2017	2+4	2+4	2+6	2+4