Saar kavatseb Linnamäe hüdroelektrijaama kultuurimälestiseks kuulutada

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama väljaehitamata kalatrepp
Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama väljaehitamata kalatrepp Foto: Raigo Pajula

Kultuuriminister Indrek Saar kavatseb Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) paisu kultuurimälestiseks tunnistada.

«Linnamäe HEJ pais on suurim ja silmapaistvaim enne II maailmasõda ehitatud pais Eestis,» kirjutab Saar keskkonnaminister Marko Pomerantsile ja rahandusminister Sven Sesterile.

«Linnamäe HEJ pais on silmapaistev, mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud insenertehniline betoonrajatis, mis pärast valmimist hinnati Eesti kauneimaks tööstusehitiseks,» kirjutab Saar. Pais on tema sõnul heas seisukorras, rekonstrueeritud 2002. aastal ja töötab algses funktsioonis.

«Leian, et Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine, mis omakorda on eeldus Linnamäe paisjärve ja 90 aasta jooksul piirkonnas väljakujunenud maastiku säilimisele, on põhjendatud ja oluline avalik huvi,» märgib Saar kirjas, lisades, et kavatseb muinsuskaitseseaduse alusel Linnamäe HEJ paisu kultuurimälestiseks tunnistada.

Kaitsealused ehitised säilivad Saare sõnul kõige paremini, kui neid kasutatakse.

«Linnamäe HEJ on hetkel heas seisukorras ning toimib oma algses funktsioonis, see tähendab seal toodetakse taastuvenergiat,» kirjutab ta.

«Samas jäävad Linnamäe pais ja paisutamise mõjuala ulatus Jägala jõe hoiualale ning seondub Jägala loodusala kaitse eesmärkidega. Erinevate poliitikaeesmärkide vastandumisel on oluline kaaluda igakülgselt kõiki mõjutegureid, arvestades, et ka mõju kultuuripärandile on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi oluline keskkonnamõju,» märgib Saar.

Veepoliitika raamdirektiivi osas lisab tema sõnul kaalutlusruumi Euroopa kohtupraktika. Näiteks Euroopa Komisjon versus Austria Vabariik, kus Austria sisustas ülekaalukat avalikku huvi taastuvenergia tootmisega, kirjutab Saar.

Eesti Energiale kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam on suuruselt Eesti suurim hüdroelektrijaam ja võimsuselt teine hüdroelektrijaam. Jaama võimsus on 1,15 megavatti, aastas toodab see ligikaudu 6000 megavatt-tundi elektrit.

Eesti Energia on Jägala jõel energia tootmise üle vaielnud keskkonnaametiga juba aastaid. Keskkonnaministri määruse kohaselt kuulub Jägala jõgi lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Veeseaduse kohaselt tuli lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigule ehitatud paisul tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks.

Eesti Energia pole seda siiamaani teinud. 2011. aastal koostas ettevõte kalatrepi eelprojekti ja esitas kaasrahastamise taotluse SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Toona siiski kalatrepi rajamisega ei alustatud, kuna polnud selge, kas see annab soovitud tulemuse.

Seetõttu on pidevalt üleval olnud ka võimalus, et Eesti Energia võib jääda ilma õigusest jõel elektrit toota, siiamaani on nende vee erikasutusluba iga aasta lõpus siiski pikendatud. Ettevõte praegune vee erikasutusluba kehtib käesoleva aasta lõpuni.

Linnamäe on suuruselt Eesti suurim hüdroelektrijaam ja võimsuselt teine hüdroelektrijaam. Jaama võimsus on 1,15 megavatti, aastas toodab see ligikaudu 6000 megavatt-tundi elektrit, millest jätkub ligikaudu 3000 majapidamise tarbeks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles