/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/09/13/3346553t1h59fc.jpg)
Haavapuitmassitootja Estonian Celli omanikfirma Heinzel Group palub valitsusel maagaasi aktsiisitõus ära jätta, plaanides vastasel juhul Eestis investeeringute peatamist ja pikaajalise strateegia väljavahetamist lühiajalise kasumi vastu.
Välisinvestor lubab gaasiaktsiisi tõusu teoks saamisel investeeringud peatada (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme teinud tööstusinvesteeringd Eestsse heas usus etteaimatavasse ja stabiilsesse maksukeskkonda, mida me kahjuks ei ole eelnenud kümne aasta jooksul kogenud. Energiamaksude järjekordne tõus oleks riigi poolt sõnamurdlik käitumine ja kahjustaks välisinvestorite õiguspäraseid ootusi,» kirjutas Heinzel Groupi juhatuse esimees Kurt Maier kirjas peaminister Jüri Ratasele.
Maier on juba varem rääkinud, et Heinzel Group ei praegustes oludes mõistlikuks Eestisse tehtud investeeringuid suurendada.
«Kuna kasvuinvesteeringutel puudub perspektiiv praegusel maksustamise tasemel, tegime esimese 3,4 miljoni eurose aktsiakapitali tagasimakse omanikule novembris 2016,» lisas ta.
Lisaks sellele alustab kontsern teste tootmis- ja müügimahtude vähendamiseks ja kaalub senise pikaajalise kasvustrateegia väljavahetamist lühiajalise kasumi maksimeerimise vastu. «Nimelt ületab tehase tänane tootmismaht projekteeritud mahtu enam kui 20 protsendi võrra. Ilma täiendavate investeeringuteta pudelikaelte likvideerimisse ei ole varasema kasvustrateegia jätkamine põhjendatud," märgib Maier.
Kontserni juhi sõnul on juba praegu Eestis energiamaksud sedavõrd kõrged, et üle 200 gigavatt-tunni elektrit tarbiv tehas Eestis maksab iga-aastaselt riigi poolt kehtestatud energiamakse 4-6 miljonit eurot rohkem, kui sama suure energiatarbimisega tehased Soomes, Austrias, Rootsis või Saksamaal.
Seetõttu palub Maier valitsusel kavandatud ulatuses maagaasi aktsiisi tõus ära jätta ja täiendada seaduseelnõud regulatsiooniga, mis kehtestaks energiaintensiivse suurtööstuse konkurentsivõime tagamiseks elektrienergiale ja maagaasile maksulaed.
Maier palub ka võimalust peaministriga kohtumiseks, et arutada maksukeskkonna mõju kaasaegsetele kõrge tööviljaksega energiaintensiivsetele tööstusinvesteeringutele.
«Lisaks oleme valmis andma ülevaate täiendavatest investeeringutest, mida oleme Eestisse kaalunud, kui energiamaksud oleks siin teiste tööstusriikidega sarnasel tasemel,» märkis ta.
Uus valitsus tõstab maagaasi aktsiisi võrreldes kehtiva määraga 2018. aastal ligi poole võrra, samas 2020. aastaks tõuseb aktsiis praegusega võrreldes lausa 134 protsenti. Kui praegu moodustab maagaasi aktsiis tuhande kuupmeetri kohta 33,77 eurot, siis tuleval aastal tõuseb see 40,52 euroni ehk ligi 20 protsenti. Ülejärgmisel aastal tõuseb aktsiis 50,65 euroni ja 2019. aastal 63,32 euroni. Suurim hüpe toimub 2020. aastal, mil aktsiis tuhande kuupmeetri gaasi kohta tõuseb 79,14 euroni, selgub rahandusministeeriumi tabelist.
Samas kavandab rahandusministeerium koostöös majandus ja kommunikatsiooniministeeriumiga 2017. aasta kevadel riigieelarve strateegia koostamisel esitada valitsusele ettepanekud otsustamaks elektrienergia või maagaasi aktsiisimäärad energiamahukatele ettevõtetele, eesmärgiga tõsta Eesti tööstussektori konkurentsivõimet.