Kaubandus-tööstuskoda koos audiitorkogu ja audiitorühingutega soovib, et veel selle aasta sees vähendataks kiirkorras avaliku huvi üksuste ehk äriühingute ja avaliku sektori organisatsioonide arvu, millele kehtivad karmimad auditeerimisnõuded.
Koda: karmima audiitorkohustusega ühingute arvu tuleb vähendada
«Kehtiva seaduse kohaselt on Eestis umbes 200 avaliku huvi üksust, mille hulka kuuluvad nii suuremad ettevõtjad kui ka kohalikud omavalitsused. Kõik avaliku huvi üksused peavad täitma audiitortegevuse seadusest tulenevaid täiendavaid nõudeid, näiteks moodustama auditikomitee. Samuti tuleb avaliku huvi üksuse audiitoritel järgida täiendavaid nõudeid,» seisab koja kodulehel.
«Nii avaliku huvi üksused kui ka audiitorühingud on oodanud, et 2016. aasta jooksul võetakse vastu audiitortegevuse seaduse muudatused, millega muu hulgas täpsustatakse avaliku huvi üksuse kriteeriume. Selle tulemusena väheneks avaliku huvi üksuste arv ning ligi 165 suurimat Eesti ettevõtet, asutust või kohaliku omavalitsuse üksust ning nende audiitorit vabaneks täiendavast halduskoormusest,» märgib koda.
Tänaseks on organisatsioonide hinnangul selge, et oodatud audiitortegevuse seaduse muudatused jäävad sel aastal vastu võtmata. Selleks, et vähendada rohkem kui saja ettevõtja, asutuse ja kohaliku omavalitsuse ning nende audiitorite halduskoormust, on nad teinud rahandusministeeriumile ettepaneku kiirkorras muuta avaliku huvi üksuse regulatsiooni.
Rahandusministeerium saatis märtsis kooskõlastusringile audiitortegevuse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega muuhulgas hakkab edaspidi vandeaudiitori kutset rahandusministeeriumi asemel väljastama audiitorkogu.
Eelnõu määratleb avaliku huvi üksustena börsiettevõtted, kindlustusseltsid ning pangad. Avaliku huvi üksuse määratlus viiakse Euroopa Liidu direktiiviga lubatud miinimumini. Avaliku huvi üksuse mõiste kitsendamine on otstarbekas, et vältida halduskoormuse suurenemist nii erasektoris kui ka avalikus sektoris: avaliku huvi üksustele tehtud audititest nõuab Euroopa Liidu õigus edaspidi tavapärasest märksa detailsemaid aruandeid ja samuti kehtib neile hulk muid kõrgendatud nõudeid.
Eelnõu järgi tuleb edaspidi raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks sõlmida leping vähemalt kahe aasta pikkuseks perioodiks. Lepingu minimaalse kestuse pikendamine võimaldab rahandusministeeriumi hinnangul tõsta osutatava audiitorteenuse kvaliteeti.
Muudatused olid kavandatud jõustuma 2017. aasta 1. jaanuaril. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit. Eelnõu kuulub valitsuse tegevusprogrammi ossa, millega valitsus soovib arendada ettevõtluskeskkonda, luues Eestist atraktiivseima piirkonna maailmas.