/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/11/06/2601198t1he8c7.jpg)
Eestis peab erinevalt Soomest, Rootsist või Lätist kohustuslikus korras notariaalselt vormistama kõik kinnisvara ostu-müügitehingud, mis on kullaauk notaritele, kelle teenistust teavad üksnes nemad ise, kirjutab Äripäev.
Eesti nuumab notareid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paindumatu kord paneb küsima, miks liberaalse e-riigi kuvandiga Eesti sunnib inimesi notari teenusele aega ja raha kulutama, jätmata valikuvabadust. Seda enam, et Eestis moodustab just notaritasu lõviosa kinnisvaratehingu kohustuslikust ehk riigi määratavast kulust. Notaritasu ei laeku aga riigikassasse (v.a maksud notarite teenitud tulult), vaid täidab pea riigikogutäie notarite taskuid. Seejuures on nende tulu salajane, oma käibest ei informeeri nad isegi mitte justiitsministeeriumi.
Loe pikemalt Äripäevast.