Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Uuring: kuidas on eestlastel lood kala söömisega?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kala tuleks süüa mitu korda nädalas.
Kala tuleks süüa mitu korda nädalas. Foto: SCANPIX

Kala tarbimine on püsinud üsna stabiilne vaatamata sellele, et viimaste aastatega on kalatoodete hinnad tõusnud.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 2016. aasta uuringust selgus, et noored inimesed tarbivad kala järjest rohkem, kirjutas Maablogi.

Värskelt valminud EKI uuringust selgus, et kalatarbimist on viimase kolme aasta jooksul hakanud tõsiselt võtma just nooremad vanusegrupid (alla 40aastased ja eriti kuni 25aastased). Kala tarbimine ja kulutused kalale on kasvanud selles vanusegrupis viimasel kolmel aastal rohkem kui keskealistel ja vanematel inimestel.

Esirinnas on kala ostmise ja tarbimise poolest üle 60aastased, kes kulutavad kalale suurema summa (74 eurot pereliikme kohta aastas) kui nooremad vanusegrupid. Kuni 24aastased noored kulutavad varasemast rohkem (keskmiselt 48 eurot).

Viimased kolm aastat (2013–2015) on kalatoodete tarbimine olnud samal tasemel ehk 13,4 kilo kala elaniku kohta aastas, võrreldes 2012. aastaga on see tõusnud ühe protsendi. See on hea uudis, sest 2008. aastast 2011. aastani oli kala söömine langustrendis. Seda seetõttu, et elanikkonna ostujõud vähenes.

Naabrid rohkem

Meie lähimad naabrid tarbivad kalatooteid elaniku kohta meist märksa rohkem: Läti – 25,5, Soome – 24, Rootsi – 33 ja Venemaa 23 kilogrammi kalatooteid aastas. Ka Euroopa Liidu maade keskmine kalatarbimine on pea kaks korda suurem (25 kilogrammi aastas elaniku kohta) kui eestimaalase keskmine.

EKI hinnangul sisaldavad eelnimetatud riikide tarbimiskogused ka seda hulka kala, mis tarbitakse kodust väljaspool, restoranides ja külas käies. EKI andmete kohaselt jäävad Eesti elaniku poolt tarbitud kalakogused kodusisese ja -välise arvestusega kuueteistkümne kuni seitsmeteistkümne kilogrammini aastas.

Miks süüa kala?

Toitumisteadlased soovitavad süüa mitmekülgselt, tarbides sealjuures nii väherasvaseid kalu (haug, koha, ahven, tilaapia) kui ka rasvaseid kalu (lõhe, forell, kilu, räim). Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, mis on kergesti omastatavam kui muud loomsed valgud.

Samuti sisaldab kala vitamiine (oluline vitamiin D allikas), mineraalaineid ning rasvu, mis suuremas osas on omega-3 rasvad. Kala on üks olulisemaid polüküllastumatute omega-3 rasvhapete allikaid, mis mõjutavad meie tervist mitmel erineval moel.

Linoleenhapet (oomega-3-rasvhape) ei ole inimorganism võimeline iseseisvalt tootma, mistõttu peab neid saama toiduga. Oomega-3-rasvhapete tarbimine 200–250 milligrammi päevas aitab vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Tagasi üles