Advokatuur: e-residentide ettevõtted on risk

Eesti esitluskeskuses tähistati e-residentsuse teist aastapäeva. Foto: Annika Haas

Advokatuuri äriõiguse komisjon leiab, et justiitsministeeriumi eelnõu, millega kaotataks äriühingu juhatuse Eestis asumise nõue, koos e-residentsuse programmiga võib kaasa tuua õiguslikke riske.

Näiteks võib kohtuvaidluste puhul olla ebaselge, millise riigi jurisdiktsioonile äriühingud alluvad.

«Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjon on seisukohal, et nimetatud eelnõuga planeeritavad muudatused võivad koosmõjus niinimetatud e-residentsuse programmiga eluliselt oluliselt suurendada olemasolevaid õiguslikke riske,» seisab komisjoni kirjas majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile Urve Palole.

Advokatuuri hinnangul tuleb täiendavalt analüüsida nii e-residentsuse programmiga seotud üldisemaid riske kui ka seda, kas justiitsministeeriumi eelnõus on võimalike riskide maandamisele piisavalt mõeldud.

«Seda viimase osas eelkõige seoses dokumentide kättetoimetamise, kohalduva õiguse, kohtualluvuse, võimalike kuritarvituste ja võlausaldajate piisava kaitstuse problemaatikast lähtuvalt, näiteks välisriigi ärikeeldude osas; risk muutuda uueks niinimetatud off-shore riigiks ja muud säärast. Ettenägematutele riskidele on viidanud ka mitmed riigiasutused,» kirjutab advokatuur.

E-residentsuse puhul võib advokatuuri hinnangul Eesti ettevõtja ja e-residendi Eestis registreeritud ühingu vahelistes vaidlustes olla rahvusvahelisest õigusest tulenevalt pädevaks kohtuks välisriigi kohus või ei olegi ükski kohus pädev vaidlust lahendama.

Samuti võivad tekkida vaidlused selle osas, milline kohus peaks küsimusega tegelema. Eesti ettevõtjad ei pruugi osata riske ette näha ning võivad eeldada, et Eestis registrisse kantud äriühingute peetavad vaidlused alluvad automaatselt Eesti õigusele või Eesti kohtule.

Advokatuuri sõnul võivad tekkivad riskid olla ettevõtjatele ootamatud ja ettenägematud. «/.../ loomulikult ei ole kõiki riske ja ohte võimalik vältida, kuid kuna eelnõu ja e-residentsuse programmi koosmõjus võivad planeeritavad muudatused kaasa tuua siiski Eesti ettevõtluskeskkonna olulist riivet ja ettevõtjatele ootamatuid riske, mida ei pruugita osata e-residentide Eestis registreerutud ühingutega koostööd alustades/tehes ette näha, oleme komisjonis seisukohal, et vähemalt kõige suuremad riskikohad vääriksid siiski põhjalikumalt läbi mõtlemist ja analüüsimist,» seisab kirjas.

Advokatuuri sõnul peaks riik tegema ettevõtjatele riskide osas praegusest rohkem selgitustööd, muuhulgas selgitama, et välismaise juhatusega ühinguga tekkivad ärivaidlused ei pruugi alluda Eesti riigi õigusele ega kohtutele, samuti võib olla ebaselge, millise riigi jurisdiktsiooni vaidlus üldse kuulub.

Valitsus kiitis detsembri alguses heaks justiitsminister Urmas Reinsalu kava kaotada eelkõige e-residentide toetamiseks äriühingute juhatuste Eestis asumise nõue, nii et firmasid saaks juhtida ka välismaalt, muudatus jõustuks 2018. aasta jaanuaris.

Seadus loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eelnõu saatis Reinsalu kooskõlastusringile juba maikuus. Selles etapis kritiseeris kava muuhulgas riigikohus, mille hinnangul oleks see pigem kahjulik. Seetõttu jättis riigikohus eelnõu ka kooskõlastamata. Samuti on skepsist väljendanud rahandusminister Sven Sester, kelle hinnangul loob see ohu, et Eestist võiks saada maksuparadiis.

Justiitsministeerium on eelnõu seletuskirjas ise märkinud, et ettevõtluskeskkonnale tervikuna oleks võimalikul seadusmuudatusel mitmed riskid. "Muudatusega kaasneb risk, et Eesti pakutavaid e-teenuseid kasutatakse kuritegelikel eesmärkidel, seda isikute poolt, kelle suhtes on ettenähtud ettevõtlus- või ärikeeld või kes näevad Eestis ühingu asutamise kaudu lihtsalt võimalust kuritarvitusteks," seisab Reinsalu allkirjaga seletuskirjas.

«Muudatuse tulemusel võib Eesti muutuda offshore-piirkonnaks nii rahapesuskeemides kui ka maksupettustes. Sellest tulenevalt võivad kaasneda USA ja Euroopa Liidu pankade piiravate meetmete rakendamine ning ka riigi krediidireitingu märgatav halvenemine,» lisas justiitsministeerium maikuus.

Lisaks märkis justiitsministeerium, et muudatuse tagajärjel võib muutuda raskemaks Eestis asuvate võlausaldajate nõuete maksmapanek Eesti äriühingute pankrotimenetluses. «Esimene mõju võlausaldajatele tuleneb sellest, et Eesti kohtutes tuleb pankrotiasjade kohtualluvuse määratlemisel lähtuda Euroopa Liidu maksejõuetusmenetluse määrusest, mille kohaselt allub vaidlus selle riigi kohtule, kus asub võlgniku põhihuvide kese.»

Seeläbi võivad saada kahjustada Eesti äriühingu Eestis asuvaid võlausaldajad, kuna juhatuse asumise tõttu välisriigis võidakse juriidilise isiku põhihuvide keskmeks määratleda üksikjuhtumitel välisriik ja väheneb võimalus, et Eesti äriühingu pankrotiasja saab menetleda Eesti kohus, seisab seletuskirjas. «Muudatuste tulemusel võib teatud juriidiliste isikutega seotud maksejõuetusmenetluse kohtualluvus liikuda välisriiki.»

Samas maandab justiitsministeeriumi hinnangul ka neid risketeatud määral kontaktisiku regulatsioon, samuti põhimõte, et Eesti juriidilise isiku asukohana tuleb nii isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka registris määratleda koht Eestis.

Ministeerium märkis ka, et välisriigid, mis lähtuvad äriühingute tunnustamisel nii-öelda asukohateooriast, ei pruugi tunnustada välisriigist faktiliselt juhitavat Eesti äriühingut Eesti äriühinguna, tunnustamise eelduseks võib saada mingisuguse faktilise sideme olemasolu registririigiga. «Sellisel juhul kaoks e-residendi poolt Eestis nt osaühingu asutamise mõttekus,» seisab seletuskirjas.

Eelnõus ettenähtud lahendus – säilitada mingigi side läbi kontaktisiku määratlemise lisaks nõudele määratleda juriidilise isiku põhikirjas ette nähtud ja registrisse kantud asukohana koht Eestis – peaks ministeeriumi hinnangul aitama seda riski teatud määral vähendada. «See, mil määral risk realiseerub, sõltub paljuski välisriikide kohtupraktika kujunemisest ning seda on keeruline prognoosida.»