/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/10/31/6020395t1he9b8.jpg)
Pärnus ja Pärnumaal tegutsevate ettevõtete jaoks on eksportimisel peamine probleem piiratud tootmisvõimekus ja töötajate vähene erialane kompetents.
Pärnumaa firmade eksporti raskendab tööjõu vähene kompetents
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma ettevõtte tegevuses ekspordi arendamisel pidasid vastanud suureks probleemiks või mõnevõrra probleemiks ettevõtte tootmisvõimekuse piiratust, töö efektiivsust ja tootmisprotsessi korraldust ning töötajate vähest erialast kompetentsust, selgub kaubandus-tööstuskoja Pärnu osakonna tehtud küsitlusest. Mõlemat probleemi tõi esile 78 protsenti vastanutest.
Vastanutest 68 protsendi jaoks on takistus ka toodangu kõrge omahind, 64 protsenti näeb takistusena aga madalat innovatiivsust ja 62 protsenti vananenud seadmeid ja tehnoloogiat. Kõige vähem nägid vastanud probleemina toodete ja teenuste madalat kvaliteeti, selle tõi esile vaid 24 protsenti vastanuist. Vähe näevad firmad probleemina ka rahvusvahelist kogemust ja keeleoskust.
Eesti majanduskeskkonnast tulenevalt nägid vastajad ülekaalukalt suurima probleemina kvalifitseeritud tööjõu puudust, selle tõi takistusena välja 96 protsenti vastanuist. Järgnesid bürokraatia, mille tõi esile 62 protsenti vastanuist, ning riiklike tugistruktuuride nagu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Kredexi toetusmehhanismid, mida mainis 58 protsenti vastanuist.
Välisturgude olukorrast lähtuvalt on ettevõtete jaoks kõige suurem probleem tugev konkurents, selle tõi esile 88 protsenti vastanuist. Ühtlaselt järgnesid protektsionism, kohalik bürokraatia, erinevused tarbijate eelistustes ning probleemid turunduskanalitele juurdepääsul.
Sihtriikide majanduskeskkonnas nähakse kõige suurema probleemina nende majanduslikku ebastabiilsust, selle tõi välja 69 protsenti vastanuist, järgnesid 38 protsendiga poliitiline ebastabiilsus ning 35 protsendiga kohalik ärikultuur ja tavad.
Üllatavalt vähe on vastanud ettevõtted pöördunud tugistruktuuride poole abi saamiseks ekspordi edendamisel, märkis kaubandus-tööstuskoda uuringus. Vaid 13 ettevõtet ehk 26 protsenti küsitletutest on pöördunud EASi poole. Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse poole on pöördunud 10 firmat ehk 20 protsenti.
«Ettevõtete suurimaks probleemiks on ülekaalukalt tööjõu puudus. Tööjõud on kohaliku iseloomuga probleem, küll on aga sõltuv elu- ja majanduskeskkonnast laiemalt. Tööjõupuudus on struktuurne, mis tähendab, et tööjõuvajadus on kindlate erialaste oskustega inimeste järgi nagu tootmistöölised, spetsialistid, insenerid,» märkis koda uuringus.
Üks parim võimalus ettevõtteid ekspordi edendamisel toetada on korraldada eksporditeemalisi koolitusi, lisas koda. Vajalik on finantseerida koolituste korraldamist, sest praktika on näidanud, et osavõtutasudest on keeruline katta kõiki korraldusega kaasnevaid kulusid, seisab uuringus.
Pärnumaa ettevõtlusuuringu viis läbi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus augustist novembrikuuni. Uuringu küsimustikule vastas 52 Pärnumaal tegutsevat eksportivat ettevõtet ja 31 eksporti kavandavat või alles alustanud ettevõtet. Vastanute seas olid enim esindatud puidutöötlejad ja metallitootjad.