Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ekspert meenutab: olulisim jõulukink on koosveedetud aeg

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Jõulurõõmu toob perega koosolemine.
Jõulurõõmu toob perega koosolemine. Foto: Panthermedia/Anna Omelchenko

Kõik vanemad soovivad, et nende laste näod lööksid särama, kui nad oma jõulukinke avavad, kuid kahjuks tekitab see liiga tihti stressi ning tõeline jõulurõõm kipub ununema.

Jõulude eel on paljude vanemate üks tähtsamaid tegevusi kingituste otsimine, kirjutab tervise arengu instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik Terviseinfo blogis. See peaks kõigile pereliikmetele olema tore ja rõõmus aeg, aga vanemate jaoks ei ole see siiski alati nii. Pühade-eelses saginas kaubamajades ringi joostes ja kingitusi otsides kipub tekkima lootusetuse tunne: kas leian sobivaima kingituse, kas mul on raha selle ostmiseks, mis siis, kui see ei meeldigi mu lapsele?

Algne soov teha lastele heameelt muutub sageli kinnisideeks leida midagi väga õiget – mingi asi, mis tooks pikaks ajaks naeratuse kingisaaja näole. Kas ilusatesse ümbristesse pakitud kinkide saamine täidab pühadeajal meie laste unistused ja muudab nad õnnelikumaks?

Materiaalseid kingitusi võib oma mõju poolest võrrelda sõltuvusttekitavate ainetega, mis teevad ainult ajutiselt tuju heaks. Ka kingituseks saadud mänguasjade mõju ei kesta väga kaua ja varsti vajavad lapsed uut «doosi», uut ja veelgi uhkemat kingitust.

Üha enam inimesi on siiski hakanud piirama asjade ostmist ja püüavad leida muid lahendusi. Hiljuti USA-s läbi viidud õnneteemalises uuringus leidsid teadlased taas kinnitust, et õnn ei sõltu niivõrd materiaalsetest väärtustest, vaid tervisest, lähedussuhetest ja vaimsest heaolust.

Ühes küsitluses uuriti lastelt, mis neile pühade juures kõige enam meeldis. See ei olnud vinge puhkusereis või vabadus koolitundidest. See oli aeg, mis veedeti koos oma vanematega, kui vanem oli lõõgastunud ja tõeliselt nautis lapsega koos olemist. Laste vastuste hulgast jäid kõlama lihtsad tõed, nagu näiteks «Lesimine koos isaga ja lihtsalt taevasse vaatamine».

Miks mitte kinkida siis lastele hoopis ise koostatud kinkekaarte, millele võid kirjutada näiteks:

  • Ühine lõuna vanematega sinu valitud kohas
  • Ühine metsamatk sinu valitud ajal
  • Maailma parim massaaž sinu isalt
  • Sinu valitud käsitöö tegemine koos ema või isaga
  • Sinu lemmikspordiala võistluse külastus koos vanemaga
  • Sinu valitud filmi vaatamine filmiõhtul koos ema ja isaga

Me saame filmida lapsega koos veedetud aega, näiteks ühist kokkamist või lauamängude mängimist või metsamatka ja teha sellest filmist ka vanavanematele jõulukingituse. Või kinkida ka vanavanematele kinkekaardi, mis sisaldab filmiõhtut koos lapselapsega. Selliste kingituste tegemise juures võib lasta oma loovusel lennata.

Materiaalsete kingituste tegemise harjumusest ei ole kerge loobuda, kui juba novembri alguses hakkavad telekanalid näitama jõulukinkide reklaame, mõjutades seeläbi laste ootusi ja soove. Jõulukinkide tegemise traditsioon pärineb ammustest aegadest ja sealt ka uskumus, et mida rohkem asju, seda uhkem pidu. Uudsete kingiideede väljamõtlemine vajab kindlat veendumust, et nendega on võimalik lapsele tõeliselt rõõmu valmistada ja et see tunne jääb lapsele meelde pikaks ajaks.

Peamine põhjus, miks sel imelisel ajal pere ja lähedastega kokku saada, ei ole ainult kinkide jagamine. Vanem võib ise olla hoopis olulisem kingitus, kui pühendab oma aega ja tähelepanu, mida lapsed nii väga vajavad. See täidab nii lapsed kui ka vanemad õnnetundega.

Tagasi üles