Maris Lauri tulumaksuvabast miinimumist: järsk tõstmine 500 eurole kuus on liiast

Maris Lauri. Foto: Mihkel Maripuu

Majandusanalüütik, reformierakondlasest riigikogu liige Maris Lauri kirjutas oma blogis, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 eurole kuus on liiga järsk ning selle tagajärg on tema sõnul madalapalgaliste palgakasvu seiskumine.

«Kurbkoomiline olukord tekkis siis, kui koalitsioonipartnerid ühel laupäeval oma volikogude ees valimisplatvormi tutvustasid. Keskerakonna juht teatas – meil tuleb astmeline tulumaks, küll mitte tavapärases mõistes, kuid see on kindlalt astmeline. IRLi juht teatas samal ajal – ei, see ei ole astmeline tulumaks. Minu hinnangul – ja sellega on nõustunud paljud – oli õigus esimesel,» kirjutas Lauri oma blogis.

Lauri: pole mandaati astmelise tulumaksu kehtestamiseks

Lauri sõnul võib vaielda selle üle, kas tulumaks peab olema astmeline või mitte – see on väga paljus ilmavaateline küsimus. «Siiski tahan osutada sellele, et valmistel pole valijad andnud mandaati astmelise tulumaksu kehtestamiseks,» jätkas Lauri. 

«Seda toetasid üksnes Keskerakonna ja SDE valijad ning need erakonnad ei saanud riigikogus enamust, neil pole ka praegu ühegi meelsusuuringu põhjal enamuse Eesti elanike toetust.»

Praegu kehtestamisel olev astmeline tulumaksuvabastus asendab Lauri sõnul IRLi soovitud madalapalgaliste makstuvabastuse skeemi, mille eelmine valitsus Lauri hinnangul väga vastumeelselt kehtestas, tulles vastu ühe partneri suurimale soovile. Hea meel on sellest, et see kaob.

«Kuid tuleb tõdeda, et üks halb lahendus on asendumas veelgi halvemaga, aga vahepeal on riik kulutanud 1,8 miljonit eurot selle skeemi sisseviimiseks ja ettevõtted teadmata – kuid kindlasti kordades suurema – summa.»

Lauri: järsk tõsmine on liiast

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on Lauri hinnangul iseenesest hea mõte ning seda oleks tema sõnul pidanud tegema senitehtust kiiremini. «Kuid järsk tõstmine 180 eurolt 500 eurole kuus on liiast,» märkis ta. 

«Nii nagu suur lotovõit kaob tihtipeale ei tea kuhu ja võib halvemal juhul elujärje paranemise asemel viia lõpuks inimese rahalistesse raskustesse, ei pruugi ka see tõus väga paljudele loodetud heaolu paranemist tuua. Aga loodame, et need, kelle tulu seetõttu suureneb, oskavad seda ka arukalt kasutada.»

Järsk maksuvabamiinimumi tõus on Lauri hinnangul ülimalt suur kulu eelarvele, mistõttu on tema sõnul püütud leida muid maksutulusid ja seada erinevaid piire maksuvabapiiri tõusust kasusaamisele. «Just sellel põhjusel piiratakse oluliselt maksuvabastuste võimalusi, just see oli põhjuseks, miks soovitakse kaotada ühisdeklaratsioonid,» kirjutas ta.

«Jah, nüüd on viimase osas pisut järgi antud, kuid tegemist on siiski näilise sammuga. Ühine tuludeklaratsioon asendub ühise kuludeklaratsiooniga, kusjuures ühiselt maha arvamisele minevate kulude tase läheb senisest oluliselt väiksemaks – sisuliselt on tegemist näilise muudatusega, mis võimaldab valitsusel väita, et ühisdeklaratsioon säilib. Säilib, kuid naeruväärselt väikese kasulikkusega peredele.»

Lauri: madalapalgaliste palgakasv seiskub

Lauri tõi esile, et järsu maksuvabapiiri tõstmise suurim negatiivne tagajärg on madalapalgaliste palgakasvu seiskumine. «Netotulu järsk tõus annab tööandjaile ettekäände loobuda mõneks ajaks palga tõstmisest. Ettevõtja saab jätkata odavtootmisega, sest palgasurve, mis sunnib mõtlema tootmise ja toodangu uuendamisele, nõrgeneb või isegi kaob mõneks aastaks.»

Samal ajal tõuseb Lauri sõnul kõrgemapalgaliste maksukoormus ning netotulu väheneb. «Iga vastutustundlik ettevõtja püüab sellist vähenemist kompenseerida brutopalga tõusuga, see tähendab, et suurenevad ka sotsiaalmaksu kulutused ehk kokkuvõttes tööjõukulud kasvavad. Nad kasvavad seal, kus tegelikult on juba aastaid oodatud tööjõukulude langetamist ja seal, kus luuakse suuremat lisandväärtust. Kuid lisandväärtuslikuma tootmise kasvatamine on olnud aastaid Eesti eesmärk.»

Lauri: valitsus tegutseb Eesti majanduskasvu vastu

«See on ainus viis, kuidas Eesti saab püsivalt ja pikaajaliselt oma majanduskasvu suurendada. Niisiis tegutseb valitsus otseselt Eesti majanduskasvu vastu.»

Lauri sõnul on häiriv ka valitsuse ja rahandusministri viis, kuidas räägitakse madalapalgaliste maksuvabastuse asendamisest suurema maksuvabamiinimumiga. «Nimelt välditakse ütlemist – või tehakse seda pika jutu viiendas-kuuendas lauses -, et esimene kaotatakse juba järgmisel, 2017. aastal, kuid maksuvabamiinimum tõuseb alles ülejärgmisel ehk 2018.aastal,» põhjendas Lauri. 

«Oleks aus öelda, et 2017. aastal on nii madalapalgalistel kui ka teistel üks ühine maksuvabapiir 180 eurot kuus ning reaalselt madalapalgalised järgmisel aastal oma tuludes kaotavad, 10-eurone maksuvabapiiri tõus võetakse ära soodustuste ja ühisdeklaratsiooni võimaluste olulise kitsendamisega.»