Maa-ameti andmetel on korterite poolest madalaima mediaanhinnaga linnaks Püssi (25 €/m²), kus 45 m² korteri ostmiseks peab kõrvale panema ühe Eesti keskmise brutokuupalga.
Millises Eesti linnas saab tüüpkorteri osta vaid ühe brutokuupalga eest?
Võrdluseks - Tallinna Kesklinnas (2057 €/m²) on sama suure korteri ostmiseks vaja koguda 7,5 aastat keskmist brutokuupalka.
Maa-ameti andmetel tehti 2016. aasta I poolaastal Eestis korteriomanditega 9966 tehingut kokku 586,2 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on tehingute koguarv kasvanud vaid 2,7 protsenti ning koguväärtus 1,9 protsenti. Seega saab väita, et korteriturg oli tänavu esimesel poolaastal rahulik.
Üle poole (54,4 protsenti) vabaturu tehingute koguarvust ehk 4971 tehingut tehti Harju maakonnas. Sealhulgas lõviosa ehk 80,8 protsenti Harju maakonna korteritest vahetas omanikku Tallinnas, kus tänavu esimesel poolaastal tehti 4017 tehingut. Tallinnas vähenes oluliselt Kesklinna linnaosas tehtud tehingute osakaal, seevastu tehti varasemast rohkem tehinguid Mustamäel ning Haaberstis.
22,5% Tallinnas tehtud korteriomandite tehingutest moodustasid esmamüügid.
Aktiivsem korteriturg oli veel Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Tartu maakonnas tehti 11,9 protsenti ehk 1083 tehingut, Pärnu maakonnas 5,8 protsenti ehk 507 ja Ida-Virumaal 9,2 protsenti ehk 857 tehingut kõikidest vabaturu korteriomandite tehingutest Eestis.
Tehingute keskmine mediaanhind jõudis tänavu esimesel poolaastal tasemeni 1153 €/m², mis on 5,4 protsenti kõrgem kui 2015 I poolaastal ja 5,2 protsenti kõrgem kui 2015 II poolaastal. Harju maakonna korteriomandite mediaanhind oli 1446 €/m², Tartu maakonnas 1159 €/m², Pärnu maakonnas 770 €/m² ja Ida-Viru maakonnas 202 €/m².
Korterite turul on müüjate ja ostjate seas suurenenud juriidilise isikute osakaal ja vähenenud nii eraisikute kui ka välismaalaste osakaal.