Kuna plusse ja miinuseid on iga kuuse puhul, siis lõplik valik sõltub inimese eelistustest ja võimalustest. Keskkonnaaspektist on võitja looduslikult kasvanud puu või siis mitu aastat potis olev puu.
Endale ise metsast puu toomine on üks eestlaste privileege. Paljudes maades ei kasvagi kuused metsas või pole metsa piisavalt palju, et võiks lubada inimestel endale ise metsast puid võtma minna. Sel põhjusel on ka paljud jõulupuude elutsüklit analüüsides keskendunud kunstkuuse ja istanduses kasvanud puude võrdlemisele.
Enamik võrdlusi toob välja, et kui kasutada üht plastikust kuuske vähemalt üheksa aastat, siis ta kaalub ökoloogilise jalajälje poolest üle istanduses kasvanud puu. Tavaliselt visatakse ka kunstpuu varem minema. Päris puu on oluliselt parem valik, kui silmas pidada mõju kliimamuutustele.
Alati on ka võimalus, et ei too puud tuppa – sel on kõige väiksem keskkonnamõju. Lisaks on veel võimalusi teha jõulupuid riiulis olevatest raamatutest, okstest või kleeplindist seinale, redelist vms. Puust, ükskõik millisest materjalist, olulisem on hea tunne südames.
Milline kuusk on kõige ilusam ja praktilisem ning ühtlasi keskkonnasõbralik valik?
- Ilus sümmeetriline, suur valik erinevaid võimalusi (erinevad värvid, tuled, ehted).
- Näeb alati värske välja.
- Ei vaja väga hooldust (vee vahetamist, okaste koristamist jne)
- Peab vastu mitu hooaega, võib olla väiksem rahaline kulu.
- Ühekordne rahaline väljaminek, alati käepärast. Ei pea iga aasta eraldi aega ega kütust kulutama uue puu otsimiseks.
- On olemas ka PE (polüetüleen) plastikust kuused, mis ei ole nii mürgised kui PVC.