/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2009/02/04/127614t1h5866.jpg)
Üle poole Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2015. aastal endiselt Harju maakonnas, ent erinevused maakondade majandusstruktuuris on kasvanud, teatab Statistikaamet.
Teenindussektori osatähtsus maakondades on suurenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu Eesti lisandväärtusest 69 protsenti toodeti teeninduses ja sektori osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud seitsmes maakonnas.
2015. aastal oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 20 miljardit eurot. Harju maakonna panus sellesse oli 63 protsenti, millest omakorda 9 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harju maakonnale järgnesid Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-st oli vastavalt 10 protsenti ja 7 protsenti. Väikseima osatähtsusega olid Hiiu ja Põlva maakond, neist kumbki panustas Eesti SKP-sse vähem kui protsendi.
Kõige suurem osatähtsus oli teenindussektoril Harju (77 protsenti) ja Tartu maakonnas (70 protsenti), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul. Kolm SKP-sse enim panustanud maakonda (Harju, Tartu ja Ida-Viru) kokku andsid 86 protsenti kogu teenindussektori lisandväärtusest. Kõige kiiremini on viimastel aastatel kasvanud sektori osatähtsus Lääne, Järva ja Ida-Viru maakonnas. Sellele vaatamata ei saa rääkida ülejäänud Eesti lähenemisest Harju ja Tartu maakonnale, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinna ja Tartu linna.