Eesti elektritarbimine vähenes jaanuaris ligi kümnendiku võrra
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
28. veebruar 2011, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/01/28/506104t1hec7d.jpg)
Suhteliselt soe jaanuar tõi kaasa Eesti elektritarbimise vähenemise, võrreldes eelmise aasta sama ajaga ligi üheksa protsendi võrra. Elektrit toodeti mullusest 10 protsenti enam.
Võrreldes aastataguse perioodiga, langes jaanuaris elektritarbimine Eestis 8,5%, kogutarbimine moodustas 824 GWh. Elektritarbimise languse peamise põhjusena võib nimetada keskmiselt seitse kraadi soojemat ilma.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et vähenenud elektritarbimise põhjuseks on mullusega võrreldes soojemad ilmad, aga ka kodutarbijate elektrisääst.
«Kuna tarbimine kukkus tingimustes, kus sisemajanduse kogutoodang eeldatavalt jaanuaris soliidselt kasvas, mida kinnitab ka suurtarbijate tarbimise viieprotsendiline kasv, võib siin näha esimesi märke kodumajapidamiste energiatõhususe suurenemisest,» ütles Veskimägi.
Eesti elektritootmine ületas tarbimise 31 protsendi võrra, kokku toodeti Eestis 1195 GWh elektrit. Kogu Baltikumi tarbimisvajadusest kaeti meil toodetud elektriga 48%.
Jaanuaris oli Eesti Baltikumis ainuke elektrit suures mahus eksportiv riik, Läti kattis tänu suurenenud tootmisele oma süsteemis tarbimise ise (Läti süsteemi saldo kujunes positiivseks 5 GWh võrra).
Leedu on jätkuvalt sügavas (580 GWh) puudujäägis, sõltudes olulisel määral kolmandate riikide elektrist. Kolmandatest riikidest ostetud elektriga kaeti Leedus jaanuaris 48% kogu tarbimisest (81 % kogu defitsiidist).
Kokku moodustas Baltikumi elektrienergia import kolmandatest riikidest 8% (198 GWh), kusjuures Eesti ega Läti sealt elektrit ei ostnud.