Suurem osa taimede seemikutest vajavad esimestel elukuudel palju hoolt ja hella kohtlemist. Esimesed seemnekülvid tuleb teha juba veebruaris-märtsis, et tagada hea suvine saak.
Galerii: nõuandeid taimede ettekasvatamiseks ja külvamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid väheseid kultuurtaimede liike saab edukalt külvata otse kasvukohale, ilma eelneva ettekasvatamiseta. Taimede ettekasvatusperiood on aeg taime külvist istutuskõlbliku istiku saamiseni. Taimi kasvatatakse ette seetõttu, et muuta aeglase algarenguga taimedele looduse poolt kindlustatud lühikesevõitu kasvuperiood pikemaks, et saada külvatud seemnetest võimalikult palju taimi või et saada varajasemat saaki.
Taimede ette kasvatamiseks on tarvis valgusrikkaid köetavaid ruume, milleks sobivad tubased aknalauad või spetsiaalsed taimekasvuhooned. Südatalvisel ajal on vajalik ka lisavalgustuse võimalus.
Taimede ettekasvatamine hõlmab endas seemnete külvamist, külvide eest hoolitsemist, ühte kuni kolme pikeerimist (ülipisikeste taimede laiali istutamist) ja taime istutuskõlblikuks kasvatamist. Reeglina on nii, et mida pisemad on taime seemned, seda pikemaks ja vaevanõudvamaks kujuneb ettekasvatusperiood.
Külvamine
Enne külvamist on tarvis teada:
• Kas külvatavad seemned vajavad mullaga katmist või ei vaja? Sellekohane märge on kindlasti ka seemnepakile lisatud. Üldiselt on nii, et väga peened ja väikesed seemned ei vaja katmist, suuremate seemnete puhul võib see vajalik olla, kuid ei ole reegel.
• Kas külvatav taim on valguses või pimeduses idaneja. Pimeduses idanemine ei tähenda alati seemne mullaga katmist, vaid näiteks ka külvikasti pimendamist.
Külva alati tasandatud mullapinnale, nii saad külvi paremini suunata ja jälgida. Pärast külvamist kasta külvi veepihustiga ja aseta niiskuse ning õhutemperatuuri ühtlasena hoidmiseks külvinõule peale valgust läbilaskev kate (klaas või kile). Külvinõud hoia idanemise ajal soojemas kohas.
Turbatabletid
Istiku ümberistutamine toob kaasa taime jaoks teatud šoki, sest kaduma läheb osa juurestikust. Et ära hoida taimede istutusjärgset põdemisaega, on taimekasvatuses välja töötatud konteinersüsteemid, kus juba alates esmapikeerimisest kujundatakse pisitaimedele alla oma juurepall. Selleks kasvatatakse neid koonilise põhjaga pisinõude sees ehk kassettides. Kooniline kasvunõu kujundab taimele terava otsaga juurepalli, mida on hiljem imelihtne ümber istutada; tarvitseb taim vaid torgata uude kasvusubstraati.
Ümberistutamist taluvad halvasti näiteks paprika, kurk, kõrvits ja kõik teised viletsalt hargneva juurestikuga taimed. Seepärast on mõttekas juba külvata seemned otse konteinermoodustisse. Selleks on eriotstarbeliselt välja mõeldud väga lihtsalt kasutatavad turbatabletid. Kuivalt näevad nad välja üsnagi tablettide moodi, pärast veega niisutamist aga paisuvad suure niidirulli kõrguseks. Kui taim on tableti kasvuruumi ära kasutanud, istutatakse ta koos selle tabletiga ja kogu oma juurestikuga uude suuremasse kasvunõusse.
Aknalaua-aianduse jaoks on välja mõeldud veel mitmeid teisigi konteinerkasvatuse abivahendeid. Üks parim võimalus nendest on pisike aknalaua-kasvuhoone koos kassettide- ja karbikestega ning valgust läbilaskva ruumika katusega.
Vaata siit köögiviljaseemnete ning siit lilleseemnete külvikalendrit.
Allikas: Hansaplant