Sääste hoitakse enamasti arvelduskontol või sularahas

Säästud kuluvad ootamatute kulutuste puhul marjaks ära. Foto: Panther Media/Scanpix

Eesti elanike finantskäitumise uuring näitab, et neist inimestest, kes oma palgast suudavad üht-teist kõrvale panna, hoiab koguni 38 protsenti sääste igapäevaste rahaasjade ajamiseks mõeldud arvelduskontol ning veerand paneb kõrvale sularaha. Kasulik oleks aga kaaluda teisi võimalusi, kus raha veidi intressi teeniks, kirjutab tarbijaveeb Minuraha.ee.

2010. aasta sügisel viis Faktum & Ariko tuhande inimese seas läbi uuringu «Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas». Muuhulgas selgus, et 35 protsenti küsitletuist ei ole mingil kujul raha säästnud. Suurim hulk neist, kes säästsid, kogus raha arvelduskontole – 38 protsenti. Sularaha pani kõrvale 24 protsenti ning tähtajalise hoiuse avas vaid üheksa protsenti küsitletutest.

Arveldusarvel või sukasääres varuraha hoidmine on küll parem, kui üldse mitte säästmine, kuid samas ei teeni niimoodi peaaegu mingit intressi. Samuti nõuab see kõva enesedistsipliini, et kõrvale pandut mitte igapäevaostudeks ära kulutada. Üldiselt soovitatakse, et ootamatute kulude tarbeks võiks olla kõrvale pandud kolme kuni kuue kuu kulusid kattev rahavaru.

Säästmise võib laias laastus jagada kaheks – lühiajaline ja pikaajaline. Lühiajaline säästmine on vajalik ootamatute kulude katmiseks, pikaajalise säästmisega võib koguda näiteks laste tulevikuks, enda pensioniks vmt.

Lühiajaliseks säästmiseks sobivad madala riskiastmega tooted – näiteks erinevad hoiused – ning neist peaks olema võimalik vajadusel raha kiiresti kätte saada. Pikaajalisel säästmisel võib kaaluda ka erinevaid investeerimisvõimalusi, näiteks fondidesse või aktsiatesse. Nende puhul on risk üldjuhul suurem ning sul peaks olema elementaarsed teadmised investeerimisest.

Kuidas sääste kasvatada?

Faktum & Ariko uuring näitab, et inimeste riskivalmidus säästmisel ja investeerimisel on kindlalt riskide vältimise poolel – 46 protsenti vastanuist ei soovi rahapaigutamisel riskida. Seetõttu võib lühiajalisel säästmisel eelkõige kaaluda väiksema riskitasemega võimalusi, näiteks hoiustamist.

• Tähtajaline hoius. Kuigi tähtajalise hoiuse intressid on praegu madalad. Näiteks aastase tähtajalise hoiusega võib sõltuvalt pangast teenida umbes 1,3–3 protsenti aastas. Seda on siiski rohkem, kui tavapäraselt arvelduskontole pakutav intress. See jääb sõltuvalt pangast umbes 0,1 protsendi kanti aasta baasil. Lisaks tähtajalisele hoiusele, kust üldjuhul enne tähtaja lõppu raha välja võtta ei saa, ilma et intressi kaotaksid, võib kaaluda ka paindlikumate tingimuste, kuid üldjuhul veidi madalama intressiga kasutus- või kogumishoiust. 

• Kasutushoius. Mõnes pangas nimetatakse seda ka kasvu- või reservhoiuseks ning selle puhul võid koguda väikeste summade kaupa ja endale sobival ajal ja summas hoiusele raha juurde maksta. Hoiusele kogunenud raha saad vahepeal kasutada, ilma et kaotaksid intressi. Millised tingimused seejuures on – näiteks kui kiiresti pank sulle raha arvelduskontole kannab – pead pangast täpselt järele uurima. Kasutushoius sõlmitakse tähtajatult – võid koguda nii kaua, kui soovid.

• Kogumishoius. See on kindla tähtajaga hoius, kuhu maksad teatud summa sisse ning edaspidi saad regulaarselt raha juurde kanda. Pank maksab sulle kokkulepitud intressi. Seda, kas sa saad oma raha ka vahepeal kasutada, pead pangast järele uurima, sest erinevates pankades võivad tingimused erineda. 

Kasulik teada!

Erinevate pankade pakutavaid hoiuseid on mugav võrrelda hoiuste võrdlustabelis, kus tuleb sisestada mõned enda soovitud andmed – hoiustatava summa suurus ja valuuta, kas soovid kanda raha hoiusele ühekordselt või igakuiselt ning kas sõlmid lepingu internetipangas, telefonipangas või pangakontoris.

Seejärel kuvatakse sulle erinevate pankade pakutavate hoiuste tingimused, sh intressi suurus, mis sinu soovitud tingimustele vastavad.   

Loe säästmisest siit ja tutvu erinevate hoiuste liikidega. 

Hoiuste võrdlustabel aitab erinevate pankade hoiuseid võrrelda.