/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/02/11/3756777t1he2f6.jpg)
Tuuletehnoloogia liit lükkab ümber Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri väite, nagu oleks valitsus energiakontsernile Tootsi tuulepargi maa-ala andnud turutingimustel, kuna erafirmad olid nõus maa-ala eest välja käima suurema summa.
Liit: riik andis Tootsi maa-ala Eesti Energiale alla turuhinna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hando Sutter sõnas BNS-ile, et riik otsustas Tootsi tuulepargi näol teha Eesti Energiasse sissemakse turutingimustel. See väide ei vasta tõele, kuna erafirmad on öelnud, et oleksid Tootsi maade eest nõus maksma 4,1 miljoni suurusest summast rohkem,» teatas Tuuletehnoloogia liit.
Nad tõid välja, et paralleelne näide on olemas Aidu tuulepargis, kus toimus enampakkumine. Enampakkumise tingimuses müüdi 1 hektar maad Aidu pargis 8,1 korda kallima hinnaga kui Tootsis.
«Seejuures sai eraomanik Aidus üksnes hoonestusõiguse, Eesti Energia aga ka Tootsi tuulepargis maaomandi. Sutteri väide, et tuulepargi maa anti Tootsis turutingimustel tähendab üheselt, et eraettevõttelt «kooriti Aidus kaheksa nahka" ja riik müüs hoonestusõiguse eraettevõttele kaheksakordselt üle turuhinna,» lisas liit.
Liit ei saa ka nõustuda sellega, et tegemist on austa konkurentsiga.
«Kuna Eesti Energiale otsustati eraldada maad niivõrd palju odavamalt ja riigiettevõttele on tänu omaniku garantiile intress alati madalam kui eraettevõttele, siis selle otsusega sisuliselt monopoliseeriti taastuvenergia turg energiakontsernile,» märkis liit.
Liidu sõnul ei vasta tõele ka väide, et Eesti tuuletehnoloogia ettevõtteid ei tõrjutud Tootsi tuulepargi tuulikute hankest eemale, kuna Eesti Energia korraldatud hangetes oli tingimus, et tootjal peab olema Euroopa majandusruumis installeeritud viimase kümne aasta jooksul 300 megavatt-tunni mahus tuuleturbiine.
«Eestis väljatöötatud uudse tehnoloogia ettevõtetel ei ole veel ehitatud 100 tuulikut, nad ei oma ka 10 aastast tootmiskogemust. Samuti oli hankes nõue, et pakkuja aastakäive peab olema vähemasti 200 miljonit eurot. Ka see nõue välistas pakkumise, kuna sellise käivega ettevõtted Eestis puuduvad. See eeldaks vähemasti 50 tuuliku tootmist aastas,» märkis liit.
Liidu sõnul on põhiline probleem, et tänastes tingimustes pole võimalik hankida välisturule murdmiseks vajalike referentse.
«Arenenud tuuletehnoloogia tööstusega maades on praktika, et esmased referentsid hangitakse koduturul, võimaldades kohalikel tuulikutöösturitel riigihangetel osalemist. Valitsuse vastavasisulised otsused on teinud selle aga praktiliselt võimatuks.»
«Tulemus on, et Eesti tootjatel jäävad referentside saamiseks vajalikud tuulepargid ehitamata ja töökohad tekivad teistesse riikidesse, kust Eesti Energia oma tuulikud ostab,» ütles liit.