/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/09/16/5843461t1h1ced.jpg)
Reformierakondlasest endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul ei ole jutt riigieelarve strukturaalse tasakaalu hoidmisest kolme aasta lõikes tõsiseltvõetav, kirjutab ERRi uudisteportaal.
Sõerd: Sesteri plaan hoida riigieelarve struktuurses tasakaalus mitme aasta lõikes pole tõsiseltvõetav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Struktuurne tasakaal ise juba tähendabki seda, et majandustsükli ja ühekordsete tegurite mõju on eemaldatud. Seda tsükli kõikumist juba võetakse struktuurse tasakaalu põhimõttes arvesse,» kommenteeris riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.
Rahandusminister Sven Sester soovib tulevikus riigieelarveid koostada nii, et kui mõnel aastal tekib väike struktuurne puudujääk, saaks selle tasandada teiste aastate struktuurse ülejäägiga, eelarve baasseaduse vastavat muutmist asub valitsus arutama tuleva aasta alguses.
«Järgmise aasta riigieelarve on struktuurses ülejäägis, nagu kevadel riigieelarve strateegiat tehes kokku lepiti ja riigikogule esitati. Minu eesmärk rahandusministrina on, et Eesti riigi rahandus oleks heas korras ja meie eelarvepoliitika vastaks Euroopa reeglitele,» ütles Sester BNS-ile.
Ta rääkis, et nendest põhimõtetest ei kavatse ka uus valitsus loobuda ja neist lähtub valitsus ka 2018. aasta eelarvet koostades. Samas rääkis minister, et koalitsioonileppe eesmärk on hoida riigieelarve keskmisena struktuurses tasakaalus.
«See tähendab, et struktuurse puudujäägi korral tuleb järgnevatel aastatel riigieelarve teha ülejäägiga, mis kataks varasema puudujäägi ning varasema struktuurse ülejäägi korral on lubatud majanduse elavdamiseks eelarve struktuurne defitsiit,» ütles Sester.
Sealjuures tuleb riigil siiski püsida Euroopas kokku lepitud eelarveraamides, mis ei luba jätkusuutmatult suuri eelarvepuudujääke, mida rahastatakse ülemäära suure laenukoormusega. Samuti ei tohiks eelarve struktuurne puudujääk ületada 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Sesteri sõnul hakkab valitsus ja seejärel riigikogu arutama baasseaduse ehk riigieelarve seaduse muudatusi järgmise aasta esimeses pooles.
Praegu kehtiv seadus näeb ette, et riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tsükliliselt korrigeeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.
Eesti Pank märkis teisipäeval avaldatud majandusprognoosis, et valitsemissektori eelarve püsib järgmisel kolmel aastal tõenäoliselt puudujäägis. Struktuurseks tasakaaluks hindab keskpank 2017. aastal -0,3 protsenti ja 2018. aastal -0,5 protsenti.