Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kuidas küsida uuel aastal endale palgalisa?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Väheste palk on nii suur, et kõikide soovide rahuldamiseks piisaks.
Väheste palk on nii suur, et kõikide soovide rahuldamiseks piisaks. Foto: Panther Media/Scanpix

Palgaläbirääkimised on tundlik teema ning alati need ei õnnestu, eriti kui oled läinud palka juurde küsima ilma ette valmistamata.

CV Keskuse tööturu-uuringu andmetel on iga teise töötaja koormus kasvanud töökäte puuduse tõttu, suurenenud vastutus ajendab aga kõrgemat palka küsima. Esimesel poolaastal on palgatõusuga arvestanud 33,2 protsenti tööandjatest, 22,8 ei ole veel lõplikku otsust langetanud. Värske palgasaajate küsitluse tulemusel plaanib aga koguni 84,3 protsenti töövõtjatest küsida uuel aastal endale palgalisa.

«Palgaläbirääkimised on töövõtjatele üldjuhul keerulisemad kui tööandjatele. Ebamugavaks teeb olukorra see, et ühel osapoolel on info, mis teisel puudub,» ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Tööandja teab, kas ja kui palju on tal võimalik palku tõsta. Enamasti on tal ka viimasest personaliotsingust info sellest, kas palgatase on tema ettevõttes tööturul konkurentsivõimeline või mitte. Värbamisprotsessis puudub aga töövõtjal teadmine, kui palju sobivaid kandidaate valikus on ja millised on nende oskused ja kogemused. Just puuduliku info tõttu nihkub läbirääkimiste kaalukauss enamasti tööandja poolele.

Soovitused, millega palgaläbirääkimistel arvestada:

Uuri tööturgu. Töövõtja seisukohast on oluline koguda enne läbirääkimisi nii palju infot kui vähegi võimalik ja seeläbi tasakaalustada läbirääkimised. Infot saab koguda nii keskmiste palgatasemete ja -trendide kohta kui ka konkureerivate ettevõtete palgatasemetest. See aitab välja selgitada, kas töötaja saab turuhindadest suuremat või väiksemat tasu. Kui tutvusringkonnas on mõni värbamiskonsultant, võib tema käest uurida, kui suur on antud positsioonil konkurentsivõimeline töötasu.

Põhjenda oma palgatõusu. Asudes palgaläbirääkimistesse on töötaja roll teha selgeks, miks ta palgakõrgendust väärib. Võibolla on selleks kasvanud vastutus või lisaväärtus, mida ta tööandjale loob? Ehk on viimase aasta tulemused olnud üle ootuste head, mis on kaasa aidanud ettevõtte arengule. Võibolla on aga kasvanud ka värbamiskonsultantide huvi töötaja vastu ja tema oskused ning teadmised on tööturul kõrgelt hinnas? Palgatõus peab alati olema põhjendatud – niisama ettevõte palka ei tõsta ja kindlasti ei ole argumendiks see, et töötaja on võtnud uue autoliisingu.

Tunne vastaspoolt. Palgaläbirääkimistel tuleb mõista, kes istub teisel pool lauda. Kas tegemist on ettevõtte juhi või personalijuhiga? Kas tal on võimu palgataset muuta või peab ta seda mõtet edasi müüma? Tasub meeles pidada, et kui juht on huvitatud ettevõtte tulemustest, siis keskastmejuht on huvitatud eelkõige talle seatud eesmärkide saavutamisest. Seda teades oskab töötaja läbirääkimistel vestluspartnerit survestada.

Valmistu rasketeks küsimusteks. Kui selgub, et tööandja pakutav ei ole piisav, ei tasu veel läbirääkimisi pooleli jätta. Oma nõudmiste eest tuleb seista. Arvatavasti ei möödu ükski palgaläbirääkimine nii, et töötaja küsib ja tööandja vastab «Olgu, ikka saab». Taolise juhtimisstiiliga ettevõte satuks üsna kiiresti raskustesse. Seepärast peab töötaja olema valmis ka rasketeks küsimusteks. Tasub läbi mõelda, millised küsimused tekitavad ebamugavust ja kuidas neile vastata. Ette valmistumata tekib kaks ohtu – kas valetatakse või lepitakse vähemaga. Oma soovide saavutamiseks peab aga vastama ausalt ja enesekindlalt.

Ära ähvarda. Aastas vahetab tööd pea iga neljas töövõtja ja iga teine töötaja on valmis vastu võtma parema mainega pakkumise konkureerivalt ettevõttelt. Niivõrd liikuval tööturul peab tööandja läbirääkimistel tunnetama, et töötaja on lojaalne ja plaanib ettevõttes teha pikka karjääri. Tööandja on valmis tegema vaid pikaajalisi investeeringuid. Seepärast ei tohiks kindlasti välja käia argumenti, et kui palka ei tõsteta, lähen ära. See olukord lõhuks läbirääkimised ja tekitaks vaid pingeid.

Läbirääkimised on mõnevõrra lihtsamad uue töökoha otsingutel, kuna siis on töötajal kergem keelduda pakkumisest, kui ta tunneb, et väärib enamat ja otsida edasi. Tööpakkumist vastu võttes peab aga suutma rääkida endale tingimused, millega ollakse ka päriselt rahul. Seda seepärast, et palgaläbirääkimisteks avaneb uus võimalus tavaliselt aasta või alles kahe pärast.

Tagasi üles