Eksperdid: tööandja ei peaks tasustama tööga mitteseotud õppepuhkust

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppepuhkus
Õppepuhkus Foto: SCANPIX

Raamatupidamisfirma Askendo hinnangul ei peaks tööandja tasustama töötaja õppepuhkust, kui õpe ei ole seotud töötaja tööga; ettevõtte hinnangul pakub sellist tõlgendamisvõimalust ka seadus.

«Mitmete tööandjate õiglustunnet riivab keskmise töötasu maksmise kohustus juhul, kui töötaja õpe ei toeta tööandja huve,» kirjutas ettevõte oma kodulehel, lisades, et enamasti võib ju õppe eduka läbimise tulemusel oodata töötaja avatust uutele väljakutsetele.

«Nii jääb tööandjale vaid õppepuhkusetasu maksmise sotsiaalne rõõm, millest ta majanduslikku kasu ei saa,» märkis ettevõte.

Tööandja kohustuse maksta õppepuhkusetasu sätestab täiskasvanute koolituse seadus, kus seisab, et tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest.

Probleemi tekitab ettevõtte hinnangul seadusepügala erineva mõistmise võimalus. Seda võib tõlgendada nii, et õppepuhkuse tasu maksimise kohustus on nii tasemeõppes, kui ka tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalevale töötajale või vaid tasemeõppes osalevale töötajale, kui see täidab tööalase enesetäiendamise eesmärki.

«Tööinspektsioon toetab esimest tõlgendust, asudes nii töötaja jaoks soodsamale seisukohale,» kirjutas ettevõte. «Toetame igasugust tarkuse omandamist, kuid jääme tööinspektsiooniga eriarvamusele. Tööandja ei peaks kandma töötaja õppepuhkusetasu näol kulu, kui kõnealune õpe ei ole seotud töötaja tööga ja selle kaudu ka tööandja huvidega. Tööandja täidab niigi sotsiaalset rolli, võimaldades töötajal õppepuhkuse perioodi jooksul töölt eemal olla.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles