Inkassoabi tegevus tekitab küsimusi

Foto: Marko Saarm / Sakala

Inkassoga kimpus inimestele nõustamist pakkuva Inkassoabi tegevus paneb võlausaldajaid kulmu kortsutama, sest isegi kui võlg aegub, ei tee see seda olematuks ning inkassol on siiski õigus seda endiselt taga nõuda.

«Kas inkassofirma nõuab Sinult arusaamatuid ja ulmelisi summasid? Inkassoabi aitab. Professionaalsed ja kogenud juristid abistavad ja nõustavad Sind inkassofirmaga suhtlemisel. Vastame Sinu eest inkasso kirjadele ja nõuame neilt nõudesummade tõendamist. Anname nõu ja juhiseid selle kohta, kui inkassofirma on seadust rikkunud (oma kogemusele tuginedes võime öelda, et seda tuleb tihti ette),» lubab Inkassoabi oma kodulehel.

Abipakkujast ettevõtte taga seisab aga Artur Fjodorov, kellele kuulus muuhulgas mullu sügisel pankrotistunud ehitusfirma E&G, mis jäi toona alltöövõtjatele võlgu miljoneid eurosid.

Ühtlasi on ettevõte alustanud «kodusõda» just Julianus Inkassoga, kelle vastu plaanitakse esitada ühishagi, milles nõutakse valeandmete levitamise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. «Inkassoabi on oma tegevuse käigus saanud teavet selle kohta, et Julianus Inkasso avaldab süstemaatiliselt maksehäireregistrites võlgade kohta ebatõeseid andmeid ning samas keeldub inimeste pöördumisele vastamast ning väidetavate võlgade kohta selgitusi andmast,» tõi Fjodorov välja hagi põhjuse.

Tema sõnul on võlanõude esitamise vastu huvi üles näidanud 253 inimest, kuid neid, keda üleskutse puudutada võiks, on tema hinnangul tuhandetes. Nõue plaanitakse esitada tuleva aasta alguses pärast seda, kui hagi esitamiseks on registreerunud tuhat inimest. «Seadusest tulenevalt on isikul õigus nõuda enda kohta valeandmete levitamise lõpetamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist,» lisas Fjodorov.

Julianus Inkasso tegevjuht Ülar Maapalu seevastu kinnitas, et neil pole olnud ühtegi rikkumist isikuandmete kaitse nõuete ega tarbijate õiguste osas. «Meie eesmärk on tuua oma klientidele raha tagasi ning meie arvates on tegemist järjekordse juurahuvilise kuulsusejanuga,» tõdes ta.

Ka Eesti võlausaldajate liidu tegevjuht Marie Rosin nentis, et kuna Julianus on võlausaldajate esindaja, siis ei ole nad neid nõudeid õhust välja mõelnud, vaid nõuavad võlgnevusi sisse oma klientide poolt edastatud andmete põhjal.  «Tihti võib juhtuda, et võlausaldaja on aastaid ise püüdnud tulemusetult võlga kätte saada, kuid seejärel on loobunud ja andnud sissenõude menetluse üle oma esindajale,» lisas ta.

Rosin rõhutas, et kui ka võlgnevus aegub ja seda ei saa enam sisse nõuda, ei tähenda see seda, et võlgnevust ei ole olnud. «Ka Inforegister näitab nõudeid, mis on aegunud, kuid mida sisse ei nõuta just aegumise tõttu, samas ei välista see mingilgi moel fakti, et võlgnevus mingil ajahetkel tekkis ja tasumata jäi. Selliseid tasumata nõudeid on ainuüksi Inforegistris rohkem kui pool miljardit eurot,» rääkis ta.

Rosina kogemus Artur Fjodoroviga näitab, et mehe mitme pankrotti läinud ettevõtte pärast on paljud võlausaldajate kliendid oma rahadest ilma jäänud. «Viimane oli E&G, millel jäi võlanõudeid üles miljonite eurode väärtuses. Kui meile tuleb mõni uus nõue, mis varem ei ole tema ettevõtte vastu sisse tulnud, siis võib peaaegu sajaprotsendiliselt ette ennustada, mis selles ettevõttes juhtuma hakkab. Lühidalt: kõikide nõuete vaidlustamine ja kahjunõude esitamine meie vastu,» tõdes Rosin.

Ka justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus rõhutas, et ministeeriumi soovitus on oma võlad siiski võimalusel õigeaegselt tasuda ja mitte jääda ootama nende aegumist. Ta selgitas, et võlgade aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille kohaselt on tegemist võlgnikupoolse vastuväitega, mille puhul võlakohustus küll ei lõppe, kuid samas seda ei pea täitma.

«See omab tähtsust olukorras, kus nõue on küll aegunud, kuid isik näiteks eksides pangakonto numbris kannab raha siiski võlausaldajale üle. Sellisel juhul ei ole tal võimalik raha tagasi nõuda, sest tegelikult oli tal võlausaldaja ees kohustus,» tõi Niklus näite.

Samas ei ole aegunud nõude tasumine kohustuslik ja näiteks kohus ei mõistaks aegunud võlanõuet võlgnikult välja, vaid jätaks hagi aegumise tõttu rahuldamata. Seega on iseenesest korrektne, kui võlgnik vaidleb aegunud võlanõudele vastu. Samas on õige ka see, kui sissenõudja jätkab sellise nõude tasumise meelde tuletamist - ta ei riku selle juures ühtegi seadust.

«Kui võla mittetasumine on põhjendatud sisulise vaidlusega võla olemuse, suuruse või ka aegumise üle, siis tasub need väited inkassole esitada. Samuti, kui puudub raha võla tasumiseks, oleks targem sellest inkassole teada anda - võibolla avaneb võimalus sissenõudjaga sõlmida tasumise osas maksegraafik või kompromiss,» soovitas ta.

Lisaks tõi Niklus välja, et 2015. aasta oktoobrist kehtivad võlaõigusseaduses piirangud (VÕS § 113) sissenõudmiskulude osas, mida võlausaldaja või tema esindajana tegutsev inkasso tarbijalt nõuda saab. «Seega inimestel, kel on vaja suhelda inkassoettevõtjaga, tasub neid piirmäärasid vaadata ja hinnata, kas temale esitatavad inkassokulud on selle regulatsiooniga kooskõlas. Kui mitte, siis seaduse kohaselt tuleb maksta ainult neisse piirmääradesse jäävate sissenõudmiskulude summas,» lisas ta.