Juhtkiri: hirm maksab

Saksa majandusprofessorid soovitavad Kreeka võlad pangakorstnasse saata

Vanad hoiatused ilmuvad aeg-ajalt välja uues kuues. Neljapäeval trükkis Saksamaa ajaleht Frankfurter Allgemeine ära avalduse, milles 189 majandusprofessorit kahtlevad, kas plaanitavalt 2013. aastast tööle hakkav Euroopa alaline päästefond peaks ikka olema 500 miljardi euro suurune.

Saksamaa peaks koos teiste Euroopa riikidega hoopis kokku leppima, kuidas vähemalt osa võlakriisis riikide laenudest erainvestoritest võlausaldajate kanda jätta. Tinglikult võib sellise plaani tõlkida riikide pankrotti laskmiseks. Professorid leiavad, et hädaliste uus algus oleks nii kiirem, kui ELi finantskilbi taha varjudes.

Sellise hoiaku taga on arvamus, et Euroopa Liit ei suuda liikmesriike piisaval määral distsiplineerida ning liiga suure osa laenude garanteerimine võib teisigi liikmesriike ahvatleda kergekäelise laenamisega jätkamisele.

Teine hirm on see, et Euroopa ühine finantskilp toetub liialt eeldusele, et praeguste laenuhädaliste majandused hakkavad kasvama, mis tagakski neile võimaluse oma võlgu vähendama hakata.

Mis aga juhtub siis, kui piisavat majanduskasvu ei tule? Võlakriisis riike tabaks majanduse kokkuvarisemine või siis jaguneks nende häda kõigi euroala riikide vahel kas maksutõusude või kasvava inflatsioonina.

Iseenesest pole sedasorti arutelud riskide osas põhjendamatud. Praktika aga näitab, et vähemalt poliitikute kõhklevatele avaldustele vastavad finantsturud sellega, et hädas riikidele pakutava raha hind kasvab veelgi – hirm maksab –, ja järelikult on teiste ELi riikide tuge rohkem vaja, mis omakorda pelga hirmunagi kõigutab eurot. Kogemusi on näiteks jaanuarist, mil Merkeli kabineti rahandusminister Wolfgang Schäuble pressiga oma kõhklusi ja kahtlusi jagas.

Põhimõtteliselt on finantskilpi vaja selleks, et liiga suure võlakoormaga riikidel oleks võimalus pääseda kasvavate intresside nõiaringist ning hakata oma võlgu vähendama.

Teiselt poolt on ka laenu andvate või garanteerivate riikide huvi loomulikult see, et hädalised tõepoolest teeksid vajalikke reforme, mis tagavad eelarve korrastamise, majanduskasvu ning lõpuks selle, et hädalised kannavad oma võlad ise.

Alalise finantskilbi loomises lepiti põhimõtteliselt kokku eelmise aasta lõpus, selle detailide täpsustamine jätkub. Kui see 2013. aastast tööle hakkab, on tegu võlakriisi kiirabi püsivat sorti jätkuga.

Euroopa poliitikud kardavad paati kõigutada ja kinnitavad, et päästefondi ning uute reeglite toel tullakse võlakriisist välja. Nagu näeme, leidub küllalt neidki, kes optimismi ELi distsiplineeriva jõu suhtes ei jaga.