Valitsuse lubatud aktsiisileevendusel puudub sisu

Gaasiliidu juht Ants Noot peab energiaaktsiiside ootamatut tõstmist halvaks sammuks. Foto: Toomas Huik

• Maksukeskonna halvenemine viib välisinvestorid Eestist mujale.
• Ootamatu maksutõusu eranditega leevandamist arutab valitsus mitme kuu pärast.
• Aktsiisi tõsteti kolm aastat 20 protsentiga, nüüd kolm aastat 25 protsendiga.

Valitsuse poolt lendu lastud väites, et gaasiaktsiisi tõusu leevendamiseks võidakse kehtestada energiamahukatele ettevõtetele maksusoodustused, puudub tegelik sisu, kinnitas Postimehele maksuteemades pädev riigiametnik.

„Poliitikud avaldasid oma sellist veendumust, ülesanne anti rahandusministeeriumile, kuid lähiajal mitte keegi sellega tegelemiseks aega ei leia, sest muud küsimused on tähtsamad,“ selgitas anonüümsuselt rääkinud valitsusametnik.

Ettevõtjate nägemuses toob ette hoiatamata tehtav maksutõus kaasa inimeste sissetulekute vähenemise, töökohtade kadumise ja välisinvesteeringute suundumise mujale.

„Kõige suurem probleem seisneb selles, et tööstusettevõtted tegid varem välja kuulutatud aktsiisitõusu järgi oma pikaajalised majandusplaanid, kuid nüüd toimub uus ja täiesti enneolematu suurusega tõus,“ lausus Eesti Gaasiliidu juht Ants Noot. „Olen rääkinud mitme rahvusvahelise ettevõttega, kes külmutasid kavandatud laienemisotsused, sest tegutsemine Eestis kujunenud ebastabiilses maksukeskkonnas sunnib neid vaatama teiste riikide poole.“

Valitsus teatas neljapäeval pärast kabinetinõupidamist, et täpsemad plaanid gaasi- ja elektriaktsiisi ning taastuvenergiatasude erandites pannakse paika alles kevadel riigieelarve strateegia arutelude käigus.

„Üks võimalus, mida valitsus on ka arutanud ning mida tahame kindlasti läbi analüüsida, on /.../ energiamahukate ettevõtete maksusoodustus,“ ütles rahandusminister Sven Sester ERRile. „Me arutame selle läbi ning kevadel vaatame, millised meie võimalused on, aga [eile] me võtsime seisukoha, et kevadel tahame me sellega kindlasti edasi minna.“

Sesteri sõnul on see plaan seotud eeskätt gaasiaktsiisi tõusuga, kuid samas pidas ta võimalikuks soodustusi ka elektriaktsiisis ja taastuvenergiatasudes.

Järgmise nelja aasta jooksul tõuseb gaasiaktsiis nii palju, et energiamahukad tööstused kaotavad peaaegu kogu edumaa, mille neile oli tänavu andnud maagaasi maailmaturu hinna langemine. Kümme tööstusettevõtteid ühendavat liitu saatis seetõttu peaminister Jüri Ratasele märgukirja.

Maagaasi hind ja sellega seotud maksud on alates 2014 aastast teinud läbi drastilisi muutusi, märkisid töösturid. Maagaasi hind on langenud 32 eurolt MWh 19 euroni MWh ehk 1,7 korda ja seda valdavalt tänu nafta hinna odavnemisele. Värsked uudised nafta hinna osas eeldavad hinnatõusu ka siin.

Aktsiis on seevastu tõusnud 2014 aasta 2,52 euroga MWh võrreldes 3,4 korda ehk 4,36 euroni MWh. Aktsiisi on juba kolm aastat tõstetud a 20% aastas, kolm aastat a 25% aastast tõusu veel juurde – see ei tule kuidagi kasuks meie üldisele konkurentsivõimele ning kõrget lisandväärtust  tootvale tööstusele.

Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime langeb nii suurel määral, et suurimad maagaasitarbijad, eelkõige välisomanduses olevad ettevõtted, ilmselt kaaluvad tootmise Eestist äraviimist. Suuremates linnades tegutsevatele tootmisettevõtetele võib gaasküte osutuda asendamatuks, sest linna pole alati võimalik biomassi ladusid ehitada. Selline ressurssidemaksustamine ei tee head tootmise Eestisse toomisele ega hoidmisele. Kui ettevõtete maksukoormust niivõrd järsult tõsta, kaovad selle tulemusel ka töökohad ja palgad hakkavad langema.