Uute luksusrongide tulek sõltub Balti jaamast

Tipptundidel ei mahu kõik rongid Balti jaama ära. Foto: Sander Ilvest

Aastaks uute rongide ostmise plaani kõrvale pannud Elron on veendunud, et veeremi juurdeostmine on põhjendatud, kuid seda vaid juhul, kui Balti jaam ehitatakse suuremaks.

«Oleme Elroniga veelgi rohkem veendunud, et uue veeremi vajadus on olemas,» rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip.

Ta rõhutas, et enne uute rongide soetamist on vaja kindlasti lahendada Balti jaama läbilaskevõime küsimus.

«Vastasel juhul on meie investeering tehtud valesse kohta, kui ronge füüsiliselt juurde ei mahu,» selgitas ta.

Elroni juhi sõnul on Balti jaam praegu n-ö pudelikael, mis ei lase koostada sellist sõiduplaani, mida soovivad firma ja reisijad.

Ossipi sõnul on ettevõte huvitatud, et uued rongid oleksid võimalikult sarnased praegustega, sest siis on hoolduskulud väiksemad. Ühe uue rongi hind oleks umbes kümme miljonit eurot ja rongide hankeaeg vähemalt kaks aastat.

Uued tellitavad rongid oleksid Ossipi sõnul senistest mugavamad. Piltlikult öeldes hakkaksid tavaklassis olema praeguse esimese klassi istmed. Uute rongide esimeses klassis aga oleksid senisest veelgi mugavamad istmed. Pakkuma hakatakse ka teed ja kohvi ning väikest snäkki.

Kolm aastat ootamist

«Täna kõik Eesti rongid väljuvad ja lõpetavad Balti jaamas ning selle tõttu on füüsilise ruumi piirang nii tähtis,» rääkis Eesti Raudtee arendusdirektor Anvar Salomets.

Et kitsikust lahendada, on Balti jaama vaja rajada täiendavaid teid, et võtta vastu täiendavaid väljumisi. «Kõige kitsama pudelikaela ehk väljumise läbi linna laiendame ühe tee võrra,» rääkis Salomets. See suurendaks rongide vastuvõtmise võimekust jaamas 20-30 protsenti. Lisatee ehitamine maksaks umbes kolm-neli miljonit.

Elroni juht Andrus Ossip lisas, et Balti jaama uuendustööd tähendavad ka täiendava ooteplatvormi rajamist ning kõikide teede elektrifitseerimist. «Nii tekivad kõikidelt teedelt paremad võimalused sõida ida- ja läänesuunda. See suurendab läbilaskevõimet,» lisas ta.

Uuendustööde kõige keerulisem osa on Tehnika tänava viadukti ümberehitamine ja see nõuab Tallinna linnalt mitut kooskõlastust. «Selle rahaline pool, arvestades kõiki teisi Eesti Raudtee investeeringuid, ei olegi nii mahukas, kui see projekti kooskõlastamine,» arvas Ossip. Ka Salomets tunnistas, et viadukti uuendamine pole tehniliselt keeruline.

Uus raudteelõik Keila suunal

Balti jaama laiendamine annab Salometsa sõnul võimaluse lisada läänesuunale uusi väljumisi tipptundidel. Läänesuunaliste väljumiste tihendamisele loob soodsa võimaluse ka kogu Tallinna-Keila liini ehitamine kahe rööpapaari laiuseks. Praegu on see seitsme kilomeetri ulatuses ühe rööpapaariga.

«Ettevalmistused käivad, aga kõige varem kahe-kolme aasta pärast peaks olema muudatused näha Balti jaamas,» rääkis Salomets.