Keskklassi inimesed rikastuvad kindlustuspettustega

Mõnikord muudavad inimesed sündmuse kirjelduse hoopis muuks, kui see tegelikult oli. Pilt on illustratiivne Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Iga aastaga suurenevate kindlustuskelmuste keskmes on üllatuslikult keskklassi kuuluv eestlane, kes tasub kohusetundlikult igakuised kindlustusmakseid ega pea väikest pisivalet kahjunõudes kriminaalseks.

Seesam kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul on Seesamil sel aastal uurimise all olnud üle saja pettusekahtlusega juhtumi. Arvuliselt on esikohal lavastatud «õnnetused» autode ja koduse varaga, erinevad reisikindlustuse juhtumid ning juhtumid kodukindlustuses, kus kord juba hüvitatud kahju eest püütakse veel kord raha nõuda.

Ergo kindlustuse vanemuurija Andrus Kubu tõdes, et avastatud kindlustuspettuste osakaal on võrreldes eelmise aastaga märkimisväärselt kasvanud. Selle taga on tema sõnul ennekõike kindlustusseltside tulemuslik koostöö politsei ja teiste partneritega.

Üheteistkümne viimase kuuga on tuvastatud kindlustuspettuste osakaal Ergos kasvanud 42 protsenti. Suurem osa pettustest sünnib inimeste teadmatusest või hirmust hüvitamise keeldumise ees. «Eelkõige puutume siiski kokku ausate klientidega. Kui juhtumi detailide kohandamine välja tuleb, tuntakse reeglina häbi ning tõdetakse, et targem olnuks teavitada kahjust nii nagu see tegelikult juhtus,» rääkis Kubu.

Viieks aastaks vangi

«Inimene kipub ühel hetkel mõtlema, et on kindlustusele mitmeid aastaid truult makseid tasunud ja nüüd, kus päriselt midagi juhtus, tuleks kahju suuremaks luisata või üks kord veel sama kahju eest hüvitist nõuda,» tõi Jõhvik näiteid pettuse katsetest, mis ei ole enam järjepidevate kriminaalide pärusmaa, vaid keskklassi kuuluvate eestlaste viis raha teenida.

Jõhviku sõnul arvavad inimesed tihti, et on nutikad, kuid satuvad hoopis fookusesse kui võimalikud kindlustuspetturid ehk kurjategijad. Kergelt pääsevad need, kelle nõude hüvitamisest kindlustuspakkuja lihtsalt keeldub, sest tegelikult lubavad Eesti seadused pettureid karistada kuni viieaastase vangistusega.

«Paljud inimesed ei taju kindlustuspettust kuriteona, sest kannatajaks peetakse ainult kindlustusseltsi rahakotti ja ennast nähakse pigem nutika Kaval Antsuna. Tegelikkuses suurenevad nende kelmide tõttu ausate inimeste igakuised kindlustusmaksed,» sõnas Jõhvik.

Kindlustusspetsialisti sõnul ootavad Seesami kahjukäsitlejaid kiired ajad, kui müügile saabub uus iPhone ja ühtäkki hakkab eelmiste mudelitega massiliselt õnnetusi juhtuma. «Asi muutub imelikuks, kui sama inimene iga aasta uue telefoni turule tuleku ajal teatab eelmise varastamisest või katki kukkumisest,» rääkis Jõhvik.

Kubu arvates on kindlustuspettuste tuvastamine ja ennetustöö olulised, et kaitsta ausate klientide huve. «Suhtume taustatöö tegemisse ja esitatud andmete kontrollimisse täie tõsidusega, sest kokkuvõttes maksavad ju ausad kliendid petturite tekitatud kahju oma maksete näol kinni,» lisas ta.

Kõige levinumad pettuste skeemid on seotud nutiseadmete purunemiste ja vargustega ning erinevate kahjuliikide puhul teadlikult kahjusuuruse suurendamisega. «Lisaks reaalsele juhtumipõhisele kahjule lisatakse ka juhtumivälised kahjud. Näiteks esitavad kannatanud kindlustusele hüvitamiseks sõidukil varem tekkinud vigastusi,» tõi Ergo vanemuurija näite.

Autasustatud inimesed

Hiljuti tuli Seesami kahjukäsitlejatel tegeleda juhtumiga, kus klient esitas kahjunõude kuumakahjustusi saanud diivani hüvitamiseks. Käsitluse käigus selgus, et kahjustus oli tekkinud oluliselt enne Seesamiga lepingu sõlmimist ja klient oli diivani eest hüvitist nõudnud ka eelmise kindlustusfirma käest. Olles sealt eitava vastuse saanud, kuna kodusel varal kindlustuskaitse puudus, jättis klient kindlustuspakkuja ja sõlmis lepingu Seesamiga.

Antud loos oli peaosa mängida tublil perekonnal, kes ka presidendi autasuga tunnustatud. «Selliseid topeltmänge esineb kodukindlustuses üksjagu, kuid ehitustööde puhul on paljud partnerid kindlustusettevõtetel samad. Kui siis peaks seesama remondifirma esindaja minema korterisse, kus ta juba kord on sama kahju hindamas käinud, siis lähevad inimesed ikka näost kaameks,» muigas Jõhvik ja tunnistas, et kahju korral kahju rahas hüvitamine ja natuke hiljem sama kahjunõudega teise kindlustusettevõttesse minek ei ole harv juhus.

Seesami esindaja sõnul teevad erinevate kindlustusseltside kahjukäsitlejad koostööd ning on piisavalt kogenud paljastamaks kelmide kavalaid plaane. Üha enam pettuseid jõuab kindlustusest ka politseisse ja seal võib süütuna näiv kelmus päädida rahalise trahvi või vangistusega. Igal juhul on pettusekatsega vahele jäänud klient kindlustusseltsis edaspidi suurema tähelepanu all.

Juhtum vastavaks

Ette tuleb ka olukordi, kus juhtumit püütakse kohandada kindlustustingimustele vastavaks. Sagedamalt juhtub seda liiklusõnnetuse korral, kui põhjustajal puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis. Tegelikult pole uurija sõnul mingit vajadust põhjustajaga kokkuleppele minna ja deklareerida näiteks avarii aega hilisemaks või varasemaks. «Kannatanu on igal juhul seaduse poolt kaitstud ja kahju hüvitatakse. Ainuõige käitumine on juhtunu sündmuskohal fikseerimine. Lihtsaim viis selleks on nutitelefoniga sõidukitest ja nende paiknemisest pärast avariid pilte teha ja info kindlustusele edastada,» kirjeldas Kubu.

Uuesti levima hakanud vana skeem on aga selline, kus ühte ja sama kahju deklareeritakse erinevates seltsides. Selle ärahoidmiseks on seltsid tihendanud koostööd, mille tulemusel sarnased olukorrad reeglina kiiresti läbi nähakse.