/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/09/23/5876305t1hbc66.jpg)
Rahandusminister Sven Sester ütles, et sõlmitud 400 miljoni eurose laenulepingu kasutamisel on ranged piirangud.
Sester: 400 mln eurose laenu kasutamisel on ranged piirangud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sester ja Euroopa Investeerimispank (EIB) allkirjastasid lepingu Eesti riigile investeeringute kaasfinantseerimiseks mõeldud 400 miljoni eurose laenulimiidi eraldamise kohta.
Euroopa Investeerimispanga laenu saab Sesteri sõnul kasutada üksnes kooskõlas struktuuri- ja investeerimisfondide rakenduskava ja maaelu arengukavaga aastaiks 2014-2020 ning üksnes Euroopa Investeerimispanga heakskiidu saanud projektides.
«Praegune laen on 2014. aastal sõlmitud raamkokkuleppe alusel välja võetava laenu teine osa mahuga 400 miljonit eurot, » selgitas Sester. «Raamkokkuleppes sätestati võimalus kasutada laene kogumahus kuni 600 miljonit eurot Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 fondide kasutuse riigieelarvepoolseks kaasfinantseerimiseks.»
Sama raamkokkuleppega 2014. aasta detsembris sõlmis Eesti lepingu laenu esimese osa mahuga 200 miljonit eurot kasutamiseks. «Siia kõrvale võiks tuua võrdluseks, et Eesti saab perioodil 2014–2020 kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kogumahus ligikaudu 4,4 miljardit eurot, » märkis Sester.
Sõlmitud lepinguga jätkame riigi varasemat praktikat, lisas ta. Eesti kasutas ka perioodil 2007–2013 Euroopa Investeerimispangalt võetud 550 miljoni euro suurust laenu struktuuritoetustest rahastatavate investeeringuprojektide riigipoolseks kaasfinantseerimiseks. «Laen võeti kasutusele majanduskriisi tingimustes, et optimeerida riigieelarve rahavooge. See raha võeti edukalt sihtotstarbelisse kasutusse ja laen makstakse Euroopa Investeerimispangale tagasi 2025. aastaks, » rääkis Sester.
Koalitsioonileppesse kirjutatud laenuvõtmise võimalusega minnakse Sesteri sõnul edasi kevadel järgmise aasta riigieelarve protsessis, kui võetakse kõne alla konkreetsemad objektid. Uus valitsus on kokku leppinud, et tehakse suuremahulisi taristuinvesteeringuid, ehitatakse Linnahall rahvusvaheliseks turismi- ja konverentsikeskuseks, koostöös erasektori ja omavalitsustega ehitatakse välja lairiba jaotusvõrk ja luuakse meede kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamiseks.
EIBst võetud laenuga toetakse teadust ja innovatsiooni edendavaid investeeringuid, transpordiühenduste parandamist, haridussüsteemi reformi ning väike- ja keskmiste ettevõtete arengut.
Rahandisministeeriumi teatel aitab EIB-ga sõlmitud laen Eestil kasutusele võtta Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid aastatel 2014–2020, eelmine samasugune laenuleping europrojektide kaasfinantseerimiseks mahus 200 miljonit eurot sõlmiti detsembris 2014.
«Oleme otsustanud suurendada riigi investeeringuid, et kasvatada Eesti majanduse konkurentsivõimet. Euroraha kasutamisel on Eesti majandusele vaieldamatult elavdav mõju. Konkurentsivõimet kasvatavate ja pikemaajalist tulu toovate investeeringute toetamiseks oleme valmis kasutama ka laenu,» ütles Sester.
«Laenuraha ei tohi tarvitada jooksvate kulude katmiseks, nagu palkade või toetuste väljamaksmine. Ja samuti tuleb riigil lisavahendeid kasutades püsida Euroopas kokku lepitud eelarveraamides, mis ei luba jätkusuutmatult suuri eelarvepuudujääke.»
«Euroopa Investeerimispank on alati olnud Eestile usaldusväärne partner. Meil on hea meel, et saame jätkata oma tihedat koostööd Eesti valitsusega teise ja viimase kaasfinantseerimiseks mõeldud laenuosaga,» ütles Euroopa Investeerimispanga asepresident Jan Vapaavuori, kes vastutab Eestis antavate laenude eest.
«Euroopa Investeerimispanga laenu ja Euroopa Liidu toetuste kombineeritud kasutamine toetab jätkusuutlikku majanduskasvu ja aitab veelgi edendada inimeste elukvaliteeti Eestis,» lisas ta.
400 miljoni euro suurust laenu kasutatakse üksnes projektidele, mis saavad 2014.–2020. aasta eelarveperioodil heakskiidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja maaelu arengukava raames. Struktuurifondide toetuste arvel saab katta määratud osa abikõlblike projektide rahastamisest, millele lisandub riigieelarve või EIB antud laenu arvel kaetav osa. EIB osalus keskendub teaduse, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni, transpordi, veevarustuse ja keskkonnakaitse ning maapiirkondade väikesemahulise taristu sektoritele.
Samuti toetab EIB hariduse, tervishoiu ja tööalase koolituse ning tööhõive valdkondi. Need investeeringud soodustavad teadmismahuka ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majanduse, puhta looduskeskkonna ja kestliku transporditaristu edasist arendamist, millega luuakse tingimused arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule.
EIB on andnud Eestile laenu 2007.–2013. aasta perioodi europrojektide kaasfinantseerimiseks mahus 550 miljonit eurot, mis on kasutusse võetud ning makstakse EIB-le tagasi 2025. aastaks.
Euroopa Investeerimispank (EIB) on pikaajalisi laene väljastav krediidiasutus, mis kuulub Euroopa Liidu liikmesriikidele. Pank pakub pikaajalist rahastust tugevatele investeerimisprojektidele, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu poliitikaeesmärke. Aastatel 2011–2015 on EIB andnud Eestis laene kokku mahus ligi 740 miljonit eurot.