Taimekaitsevahendid teevad Eestis võidukäiku

Põld väikeses mahetalus Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestis turustati 2015. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 691 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli 15 protsenti rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Turustatud taimekaitsevahendite kogus on olnud kasvutrendis viimased viis aastat.

Turustatud taimekaitsevahendite kogus oli 2014. aastaga võrreldes 92 tonni suurem, enim kasvas umbrohu- ja seenhaiguste tõrjevahendite kogus (vastavalt 46 ja 23 tonni) ning ainsana vähenes putukatõrjevahendite kogus. Viis aasta tagasi, 2011. aastal turustati 461 tonni taimekaitsevahendeid.

Põllumajanduskultuuridel kasutati 2015. aastal taimekaitsevahendeid 8 protsenti rohkem kui aasta varem. Samas on suurenenud ka põllukultuuride kasvupind ja saak. Kui võrrelda taimekaitsevahendite kasutust hektari haritava maa kohta viimasel viiel aastal, siis see on suurenenud 1,0 preparaadi kilogrammilt 2011. aastal 1,1 preparaadi kilogrammile 2015. aastal.

Taimekaitsevahendite põllumajanduslikust kasutusest moodustasid umbrohutõrjevahendid 69 protsenti, millest omakorda 68 protsenti kasutati teravilja kasvatamisel. Teraviljadel kasutatakse ka summaarselt kõige rohkem taimekaitsevahendeid (2015. aastal 251 tonni). Tehniliste kultuuride kasvatamisel (raps, rüps) kasutati 57 tonni taimekaitsevahendeid.

Turustatud taimekaitsevahend tähendab välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit. Taimekaitsevahendeid kasutatakse umbrohu, taimekahjurite, parasiitide ning putukate tõrjel.

Taimekaitsevahendite omadused (püsivus, vähene lahustuvus vees ja hea rasvalahustuvus) tingivad nende kuhjumise elusorganismidesse ning toiduahelatesse. Sõltuvalt biokeemilisest protsessist, mida taimekaitsevahendid blokeerivad, varieerub ka nende toksilisus inimorganismidele (kantserogeenne, teratogeenne, östrogeenne mõju jms). Taimekaitsevahendite kasutamine võib aastati kliimatingimuste, aga ka taimekahjustuste ja -haiguste erisuste tõttu kõikuda.