/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
/nginx/o/2015/01/30/3719927t1h5c83.jpg)
Sarnaselt õppelanuvõtjate hulgaga väheneb haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel stabiilselt ka õppelaenuvõlglaste arv.
Õppelaenu võtjaid jääb järjest vähemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aastal on 11 kuuga riigile üle tulnud 80 lepingut summas 230 000 eurot, selgub haridus- ja teadusministeeriumi statistikast. Läinud aasta jooksul tuli riigile üle 144 lepingut summas 361 000 eurot, 2014. aastal rakendus riigitagatis 173 lepingule summas 478 000 eurot ning 2013. aastal tuli riigile üle 229 lepingut summas ligi 537 000 eurot.
Ka õppelaenuvõlglaste üldarv on iga aastaga vähenenud. Tänavu novembri lõpu seisuga on võlglasi 1326 ja võlgade kogusumma 2 201 000 eurot. Eelmisel aastal oli õppelaenuvõlglaste koguarv 1732 ja võlgnevuste kogusumma 2 981 000 eurot, 2014. aastal oli võlglasi 2272 ja võlgnevused kokku 4 258 000 eurot ning 2013. aastal oli võlglasi 2927 koguvõlgnevusega 5 601 000 eurot.
Õppelaenuvõtjate hulk väheneb samuti, õppelaenu võtab vähem kui kümnendik õppelaenuõiguslikest õppuritest.
«Laenuvõtjate ja võlglaste arvu vähenemise põhjusi on mitu: üldine majandusliku olukorra paranemine, õppurid on teadlikumad ega võta laenu kergekäeliselt. Ka on ministeerium viimastel aastatel õppelaenuvõlglastega aktiivselt tegelenud,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Aire Koik BNS-ile.
«Üks laenuvõtmise vähenemise mõjureid on 2009. aasta juulist jõustunud seadusemuudatus, mis tühistas võimaluse saada õppelaenu kustutamist riigi poolt, kui lõpetanu asus pärast lõpetamist tööle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku asutuse juurde,» märkis Koik.
Alates 2013/2014. õppeaastast on riik laiendanud ka õppemaksuta kõrghariduse omandamise võimalusi ja suurendatud on tudengite toetuspaketti. Riigipoolse panusena on nüüd tudengitele toeks vajaduspõhine õppetoetus ja vajaduspõhine eritoetus, samuti mitmed stipendiumid.