Suur piparkoogitainaste test: margariiniga tehtud tainas seljatas gurmee oma

Pagariõpilaste käe all valminud piparkoogid. Foto: Erik Prozes / Postimees

Piparkoogitest põhjustas toimetuses palju elevust ning nii mõnigi huviline vaatas järjest tainapakendid üle ja uuris, milline neist sisaldab võid, milline margariini. «Võidab see, milles on või, teiste juures annab margariini maitse lihtsalt rõvedalt tunda,» ennustas üks toimetuse liige. Küll aga kujunes lõpptulemus ootamatuks – esinelikusse mahtus nii või- kui margariinitainaid ning kaks suurt tegijat – Gustav ja Kalev – jäid sel korral tabeli tagaotsa.

Tänavust testi tehes usaldasime poest ostetud tainaste ettevalmistamise ja küpsetamise Tallinna Teeninduskooli (TEKO) pagariõpilaste kätte. Kooli toiduainetetöötluse ja –tootmise õpetaja Eha Martma arvates on tänapäeval piparkookide küpsetamine eriti lihtsaks tehtud. Esiteks saab valmistainast poest osta, kuid kui on soov veidi enam nikerdada, siis võib poest koju tuua pruuni suhkrusiirupi, millega jääb ka siirupikeetmise vaev ära. Küll aga on tal plaanis õpilastega ka ise nullist kümme kilo piparkoogitainast valmistada.

«Kui hakata pruuni siirupit ise kodus tegema, siis paneb see ilmselt kõik tuletõrjeandurid tööle – siis on see probleemne. Meie teeme (Tallinna Teeninduskoolis – toim) algusest peale kõik ise, pruunistame ka suhkru. Kes tahab kodus ise teha, siis pruuni siirupit on poest saada, võib võtta tavalise muretaina retsepti ja nii saab igaüks ise hakkama,» rääkis ta.

Martma kogemus näitab, et peamise veana kiputakse tainast liialt üle töötlema. See kehtib nii ise tehtud taina kui ka poest ostetu puhul. «See on üks põhiline viga muretaina puhul, et töötled ja rullid liiga kaua. Ka ostetud taina puhul me ei usalda tootjat, vaid võtame ja sõtkume taina veel tükk aega läbi ja nii muudame tema omadusi,» nentis ta.

Katsetamisele võetud poetainaste puhul üllatas see, et ühelgi pakenditel polnud instruktsioone, millise kuumuse juures ning kui kaua neid küpsetama peaks. «Langetasime selle järgi otsuse, et tegemist on muretainaga, mida küpsetatakse kahesaja kraadi juures,» ütles Martma. Tema sõnul peake piparkookidele piisama 12-15 minutist ahjus, küll aga sõltub palju ahju täituvusest ja kuumusest.

«Me üritame saada kõik korraga valmis ja ahju panna, siis on küpsemisperiood ka ühtlasem. Kui palju plaate on korraga ahjus sees, siis küpseb ühtlasemalt, aga kui üksikud plaadid, siis aeglasemalt, see on selline tunnete mäng,» lisas ta.

Pagar Võtaks tatrajahu ja kookosrasva sisaldava tainaga asusid tegelema õpilased Everly ja Rutt, kes ei osanud ennustada, milliseks teistest erineva tainaga lõpptulemus kujuneda võib. Gluteenivaba tainas tundus esialgu üsna mure ja pragunev, mida oli harjumatu rullida, kuid sellegipoolest valmisid sellest lõpuks krõbedad, omapärase maitsega piparkoogid, mis sööjatele huvitavat elamust pakkusid.

Pagaripoiste taina said Ingrid ja Daryl, kellele tundus tainas hea ja pehme. Seda oli kerge rullida ning nemad jõudsidki esimesena taina töötlemisega nii kaugele, et oli aeg juba südamekujulisi piparkooke välja lõikama hakata. Need said ka esimesena ahju, küpsemine võttis aega vaid seitse minutit ning sellest täiesti piisas. Valminud piparkoogid olid klassikalised ja krõbedad, kuid proovijate arvates jäi maitse tavapäraseks.

Pagaripoiste piparkoogitainas oli hästi töödeldav ning need piparkoogid said esimesena ahju. Foto: Erik Prozes

Eha Martma kogenud pilk tabas ära, et Pagaripoiste tainas oli töötlemiseks üks parimaid.  «See oli hea klassikaline, seisnud ja piisavalt valminud, siis rulliti ta lahti ja ta ei jäänud tainarulli ega laua külge kinni, teistel oli aga natuke probleeme,» kirjeldas ta. «Kui vaatasin näiteks seda apelsinilisandiga tainast, siis laua peal oli mitte klassikaline muretainas, vaid nägi hoopis teistsugune välja.»

Eesti Leivatööstuse apelsinilisandiga tainaga osutus sellegipoolest võidukaks. Seda kasutanud Kairiti sõnul oli kohe näha ja tunda, et selle niiskusesisaldus on tavapärasest erinev. Tainas sisaldas kuus protsenti apelsinipastat, milles omakorda leidus ka apelsinimahla. Niiskevõitu tainas lõpptulemust ei rikkunud – piparkoogid said krõmpsuvad ja apelsinimekk pani nii mõnegi sööja suu õnnelikult matsuma.

Hagari tainaga rullimine jäi Henryle, kelle sõnul oli tainas samuti veidi niiske ja rohke suhkrusiirupi tõttu teistega võrreldes tumedam.

Võidu pälvinud Eesti Leivatööstuse tainast küpsetas klassikalisi lillekujulisi piparkooke Kristofer, kelle arvates oli see samuti üsna mure. Pelgalt toore taina põhjal ei osanud ta aga ennustada, et tema käe all valmivad päeva parimad piparkoogid.

Gustavi tainast vormis kassikujulised piparkoogid Kerttu, kelle arvates oli tal käes samuti mõnus pehme tainas, millega on igal küpsetajal kerge töötada. Gourmet Clubi taigna küpsetamise ülesande saanud  Annabeli kinnitusel vajas see tainas teistega võrreldes veidi enam soojenemist, kuid tööle asudes tundus tainas olevat täitsa hea - seal leidus parajalt nii vürtse kui rasvainet.

Lotte piparkoogitaina rullimisel oli õpilastel Joonatanil ja Ivoril veidi raskusi, kuid piparkoogid küpsesid siiski kiiresti kenaks ning lõpptulemust see ei seganud. Lotte magusad piparkoogid võidutsesid katses, sest vürtse oli sinna saanud täpselt parasjagu ning tekstuurgi oli õnnestunud. Karja Pagari tainaga puhul leidis  Andrias, et mõistlikum on esmalt tainas rullida ristkülikukujuliseks ning asus seejärel sellest järjest muumitrolle välja lõikama. «Tainas on väga hea, mingeid töötlemisprobleeme ma praegu küll ei märka,» kiitis ta.

Valikus suurima, ühekilose Maiasmoka taina said kätte Pille-Riin ja Jelizaveta, kes hakatuseks võtsid ette poole kogusest. Juba sellest valmis suur hulk piparkoogikuusekesi. Kuigi tainas tundus pealt vaadates üsna matt, siis Pille-Riinu sõnul oli seda hea rullida ja tainas on täpselt paras. Maitsjad aga leidsid, et tainasse on vürtse lisatud lausa peoga ning igaühe maitsemeeli see ei paitanud.

Eha Martma tõdes, et lõpptulemus sõltus suuresti tainast endast, kuid osalt ka õpilaste oskustest. «Osa tainaid on kuivemad, osa niiskemad, osadel lisandeid sees. Õpilaste oskused on ka erinevad – kes on praktikal rohkem muretainast teinud, kes pole veel üldse saanud teha,» lisas ta. Kui mõni tainas ise kodus ette võtta, siis võivad tõenäoliselt tulemused samuti erineda, kuna igal küpsetajal on oma käekiri ning isiklik ahi.

Foto: Foto: Erik Prozes