Riigikontroll: Eesti Energia Utah' projekt tehti liialt kiirustades (3)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alar Karis.
Alar Karis. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Riigikontrolli auditist Eesti Energia välisinvesteeringute kohta selgub, et kuigi üldjoontes on õigesti talitatud, oleks nii ettevõte kui ka ministeerium pidanud eelkõige Utah' projekti investeeringut põhjalikumalt kaaluma ning edaspidi tuleks sarnaseid suuri projekte arendada võimalikult väikeste riskide ja kuludega ning neid ellu viia etapiviisiliselt.

«Riigikontrolli auditis käsitletud Eesti Energia Jordaania ja Utah’ projektide arendamise otsused tegid Eesti Energia nõukogu ja omanik ehk Eesti riik. Üldjoontes projektide otsustusprotsessi suhtes etteheiteid pole. Välja võib tuua, et Utah' projekti puhul võeti otsus vastu kiirustades, et jõuda konkurendist ette. Siiski vajanuks mitmed asjaolud rohkem tähelepanu,» ütles riigikontrolör Alar Karis pressiteates.

Auditist selgub, et Utah' projekti puhul ei selgitanud näiteks energiakontserni toonane juhatus välja, kas Eesti Energial on üldse võimekust ja ressursse projekti elluviimiseks. «Projekti riskid olid nõukogul küll teada, kuid osa neist võidi alahinnata või loodeti riskide maandamisel osaliselt poliitilisele toetusele,» seisab auditis.

Ta tõi välja, et praegu on veel vara öelda, kas Eesti Energia Jordaania ja Utah’ projektid on õnnestunud või mitte, sest projektide plaane pole veel realiseeritud.

«Projektide praegust seisu on suuresti mõjutanud Eesti Energiast sõltumatu välistegur – naftahinna langus, samuti on keerukamaks osutunud põlevkivi töötlemine.»

Auditi tekstist selgub, et nii Eesti Energia nõukogu, juhatus kui ka üldkoosolek olid teadlikud, et Utah’ õliprojekti puhul on tegemist riskantse investeeringuga, kuid poliitiline toetus Eestis, aga ka Ameerika Ühendriikides andis usu projektiga edasi minna. Utah’ põlevkivimaardla ost toimus kiirustades, sest sellest maast ja maavarast oli huvitatud ka teine investor, seisab auditist.

Riigikontrolli hinnangul polnud Jordaania ja Utah’ projektide arendamisel piisavat selgust, kas Eesti Energial on ambitsioonikate välisprojektide elluviimiseks piisavalt ressursse ja võimalusi, et samal ajal ka Eestis vajalikke investeeringuid teha.

Utah' õliprojekti üle otsustamise ajal 2010. aastal oli Eesti Energia välisinvesteeringute eelarve väiksem, kui oli plaanis kokku investeerida Jordaania ja Utah’ projektidesse. Lisaks planeeris Eesti Energia välisprojektidega samal ajal mahukaid investeeringuid ka Eestis Auvere elektrijaama, Enefit 280 õlitehasesse, jaotusvõrku ja väävlipuhastusseadmetesse.

Samas on Eesti Energia praegune juhatuse esimees Hando Sutter auditi käigus kinnitanud, et välisprojektide arendamine ei ole põhjustanud riigisiseste strateegilise tähtsusega investeeringute elluviimist või edasilükkamist.

Audit näitas, et Eesti Energia on välisprojektide arendamise käigus otsustusprotsesse täiendanud ning vähendanud oluliselt investeerimisprojektide riskitaset.

Seega soovitas riigikontroll auditis rahandusministril tagada, et kõikides riigi äriühingutes lähtutaks suurte investeeringute otsustamisel ja elluviimisel ühtsetest põhimõtetest, mis võimaldaks suuri projekte arendada võimalikult väikeste riskide ja kuludega ning neid ellu viia etapiviisiliselt.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles