/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2016/12/06/6149623t1hd292.jpg)
Hetkel veel Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledži kasutuses olev Muraste hiigelkompleks võib minna erinevate riigiasutuste vahel jagamisele.
Muraste hiigelkompleks võib minna riigiasutuste vahel jagamisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisekaitseakadeemia otsustas nimelt juba möödunud aastal Murastes asuva politsei- ja piirivalvekolledž kolida Paikusele ning uus valitsuskoalitsioon on langetanud otsuse kolida ka Sisekaitseakadeemia enda Ida-Virumaale.
Siseministeerium on küll algatanud Muraste kompleksi võõrandamise protsessi kinnistu haldamise ja omandi üleandmiseks Riigi Kinnisvara ASile alates 2017. aastast, kuid lõi viimasel hetkel kahtlema.
«Kuna antud kompleks on heas seisus ning selle suur, merega piirnev ja metsaga kaetud kinnistu pakub suurepäraseid tingimusi erinevateks tegevusteks, on mõistlik veelkord läbi mõelda, kas riigil oleks mõistlik jätta kinnistu riigi kasutusse või võõrandada erasektorisse,» seisab siseministeeriumi kantsleri Lauri Lugna novembrikuises kirjas teistele ministeeriumidele.
Ministeeriumi uus seisukoht on, et mõistlik oleks objekti kasutada üheskoos mitmete asutuste poolt ning selleks on 21. detsembriks kokku kutsutud ümarlaud selgitamaks välja, kas erinevatel riigiasutustel oleks selle vastu ühine huvi ja kas oldaks valmis kanda koos selle ülalpidamiskulusid – ligi 800 000 eurot aastas.
Kõige selgemat huvi on kompleksi vastu on üles näidanud Kaitseliit, kes edastas septembris kolmele ministeeriumile ettepaneku luua sinna Kaitseliidu koolitus- ja juhtimiskeskus. Samas on Kaitseliit väga selgelt mõista andnud, et ainult Kaitseliidu vajadusteks on kompleks liiga suur.
«Mõttekas on luua jõustruktuuride juures tegutsevate vabatahtlike koordineerimiseks ja juhtimise koolitamiseks ning ühtse kultuuri loomiseks vabatahtlike juhtimiskoolituse kompetentsikeskus. Sellisel kompetentsikeskusel on tulevikupotentsiaal mitte jääda pelgalt siseriiklikuks institutsiooniks, vaid omab ka väljavaadet kujuneda Läänemere äärsete riikide koordinatsioonisõlmeks,» seisab Kaitseliidu ülema Meelis Kiili ettepanekus.
Mis puutub ülalpidamiskulusid, siis nende katmine võiks Kaitseliidu ettepanekul toimuda 1/3 printsiibil: kolmandik Kaitseliidu eelarvest, kolmandik siseministeeriumi eelarvest ja kolmandik kommertstegevusest ja teiste ministeeriumite kasutusvõimsusest.
Kompleksil on 1,43 kilomeetrit oma merekallast, kinnistute pinnaks on 34,8 hektarit, hoonete suletud netopind on 12 885 ruutmeetrit.