/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/01/09/13816t1h8da6.jpg)
Iga kuues eurooplane elab liiga kitsastes tingimustes ja endistes idabloki riikides ei ole paljudel korteris veega tualetti ega dušši, ilmneb kolmapäeval avaldatud Eurostati andmetest.
Iga kuues eurooplane elab ülerahvastatud kodus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elutingimused erinevad Euroopa Liidu 27 liikmesriigis suuresti. Kui Küproses elab pead-jalad koos üks protsent elanikkonnast, siis Iirimaal on selliseid inimesi 3,7, Suurbritannias 7,2 ja Itaalias 23,3 protsenti.
Hoopis kõrgemad on aga vastavad näitajad endistes idabloki riikides, ulatudes 47 protsendini Bulgaarias, 55,3 protsendini Rumeenias ja 57,7 protsendini Lätis, näitavad Eurostati 2009. aasta vaatlusandmed.
Tervelt 16 protsenti eurooplastest elab majas, mille katus laseb läbi või seinad, põrandad, ukse- ja aknaraamid on niisked ja kõdunevad.
Väga erinevad on ka Euroopa riikide elanike kodused sanitaarolud. 43 protsendil rumeenlastest, 26 protsendil bulgaarlastest ning 17 protsendil lätlastest ja leedulastest ei ole korteris või majas voolava veega tualetti. 15 ELi riigis elab aga sellistes tingimustes alla protsendi inimestast.
ELi 17 riigis on alla protsendi inimesi, kel pole kodus dušši ega vanni, Rumeenias on aga neid 41, Lätis 18 ning Leedus ja Bulgaarias 16 protsenti.
Eurostat käsitleb ülerahvastatuna korterit, kus ei ole tuba iga inimese kohta, paari puhul piisab ühest toast. Ka peab ELi kriteeriumide järgi olema igal 12-aastaselt ja vanemal poisil ja tüdrukul oma tuba, samast soost lapsed võivad tuba jagada.