/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/11/08/6052177t1habf7.jpg)
Riik hakkab sõidukite registreerimistasu koguma võimalusel süsinikdioksiidi heitmenäitajatelt, samas kui vanematelt autodelt arvestab riik tasu mootori võimsuse baasil.
Autode registreerimistasu tuleb kas heitmete või võimsuse baasil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mootorsõidukite registreerimise tasu tuleb kõikidele sõidukitele, välja arvatud enam kui 3500 kilogrammise massiga veokid, bussid ja traktorid,» rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov pressibriifingul.
Seda hakkab riik arvestama riigilõivu diferentseerides ning see puudutab kõiki registreerimisi ja ka omanikuvahetusi. Algsete uue võimuliidu plaanidega võrreldes on baas laiem, ent seeläbi on ka määrad madalamad, rääkis Jegorov.
Kui autod viiakse mõnda teise Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki, siis võib Eesti olla osaliselt kohustatud tagastama süsinikdioksiidi eest makstud kõrgemat komponenti. Samuti saab lõivu tagasi taotleda sõiduki lammutamisel.
«Üks põhjuseid muudatuste tegemiseks on asjaolu, et EL-i eesmärk on saavutada süsinikdioksiidi heitmed tasemel 95 grammi kilomeetri kohta, samas kui Eestis on keskmine tase 174 grammi kilomeetrist,» rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.
«Osaliselt on CO2-põhise maksustamise probleem see, et osal autodest see näitaja lihtsalt puudub passis. Kui näitaja puudub, maksustatakse kilovatipõhiselt. See on olemas ligikaudu pooltel, nii et pooltel lähtub see CO2-st ja pooltel kilovattidest,» sõnas Kirsipuu.
«Järelturutehinguid on aastas ligikaudu 121 000 ning tüüpiline registrist kustutamise vanus on ligikaudu 20 aastat. Praegu tehakse enim järelturutehinguid peamiselt 2007. ja 2008. aasta väljalaskega sõidukitega,» märkis ta.