/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/08/07/3260663t1h589d.jpg)
Eesti mesinikud ootavad uuelt koalitsioonilt senisest tunduvalt suuremat huvi mesinduse vastu, mille märgiks võiks 2018. aastast kehtestada 20-eurose toetussumma mesilaspere kohta.
Mesinikud ootavad uuelt valitsuselt mesilaspere toetusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle toetuse saajate hulka tuleks haarata võimalikult kõik mesinikud, sealhulgas ka väikemesinikud,» ütles Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk BNSile. Eestis on praegu umbes 45 000-50 000 mesilasperet, mis tähendab, et mesindusele läheks aastas täiendava toetusena 300 000-500 000 eurot, lähtuvalt toetuse jagamise tingimustest, lisas ta.
Kilk tõi välja, et tegelikult on see ettepanek juba aastaid laual olnud, kuid seni on riik toetuse rakendamise peamiseks takistuseks toonud rahanappust.
«Nüüd, kus valitsus on otsustanud maaelu ja põllumajandust senisest suurema tähelepanuga toetada, on aeg see positiivne suhtumine ka mesinikele nähtavaks ja tuntavaks muuta,» kirjutas Kilk kirjas maaeluministeeriumile.
Kilgi sõnul aitaks naaberriikides juba praegu kehtiv toetus oluliselt arendada Eesti mesindust, suurendaks Eesti mesinduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning oleks tootjate võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt õiglane.
«See toetus võiks olla suunatud eelkõige mesilasperede talvesööda maksumuse osaliseks hüvitamiseks,» märkis Kilk, lisades, et Eesti kliimatingimustes on söödakulu suur lisakulu, mida näiteks Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesmaade mesinikud ei pea kandma.
Kilk rääkis, et mesinikud seisavad silmitsi paljude probleemidega. Näiteks on viimastel aastatel suurenenud mesilasperede hukkumine, seda eriti talvitumisel. Talvekaod Eesti mesilates on tõusnud keskmiselt 15-25 protsendini.
«Lisaks hukkub või nõrgeneb osa mesilasperesid suveperioodil peamiselt taimekaitsetöödel pestitsiidide hoolimatu ja liigse kasutamise tulemusena,» märkis ta.
Lisaks raskendab Eesti mesinike konkurentsivõimet ka see, et Eesti asub klimaatiliselt mesilaste loodusliku levila põhjapiiril, mis suurendab mesinike kulutusi enamuse teiste mesinduspiirkondadega võrreldes.
«Mesilaste parema tervise tagamine ja mesilasperede hukkumise vähendamine on üks olulisemaid eesmärke Eesti mesinduse olukorra, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks,» rääkis Kilk.
«Hinnanguliselt saab väita, et kui mesinikud oma töö tulemusena teenivad meemüügist teatud summa, siis mesinike töö viljana saavad teised aiandus- ja põllumajandustootjad või keskkond sellest ilma omapoolsete kulutusteta mesinikust 10 korda suuremat kasu,» ütles mesinike eestkõneleja.