/nginx/o/2016/11/28/6124107t1hbf23.jpg)
/nginx/o/2016/12/02/6137049t1hb474.jpg)
Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Tervise Arengu Instituudi koostööl valminud raamatust alkoholitarbimise kohta selgub, et üle kolmandiku Eesti elanikest keelustaks alkoholimüügi toitlustusasutustes pärast keskööd.
Vaata, milliseid alkoholipiiranguid tahavad inimesed (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõni nädal tagasi ilmunud aastaraamatust «Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 2016» selgub, et Eesti elanike suhtumine riigi alkoholipoliitikasse on viimase 12 aastaga püsinud üsna stabiilne. 2015. aastal soovis 46 protsenti vastanutest, et alkoholipoliitika oleks rangete piirangutega, 39 protsenti, et väheste piirangutega, kuus protsenti arvas, et võimalikult liberaalne ja üheksa protsenti vastanutest ei osanud sel teemal midagi öelda.
Kui aga uurida inimestelt, kus tohiks üldse alkoholi reklaamida, siis leiab enamik inimesi, et nii kange kui ka lahja alkoholi reklaamimine tuleks üldse keelustada. Ainukene koht, kus seda teha võiks teatud piirangutega, on müügikohad.
Igasugused toitlustusasutused võiks kolmandiku Eesti elanike arvates lõpetada alkoholimüügi keskööl. 28 protsenti vastanutest leiab aga, et piiranguid ei ole vaja.
Elanike seisukoht kogu alkoholimüügi koondamisest ainult alkoholipoodidesse lööb inimesed kahte leeri - pooled elanikest toetavad seda, samas kui 40 protsenti leiab, et see ei ole vajalik.