/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/11/18/4711823t1hd5c6.jpg)
Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mida on 6 protsenti rohkem kui aasta varem, teatas statistikaamet.
Teadus- ja arendustegevuse rahastus kasvas mullu 303 miljoni euroni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadus- ja arendustegevuse kulutustest 46 protsenti tuli 2015. aastal riigieelarvest. Riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastajana on ameti hinnangul märkimisväärne ning see on püsinud aastatel 2013–2015 stabiilsena.
Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine ligi 1,7 protsenti.
«Oluline on märkida, et riigieelarve vahendusel teadus- ja arendustegevuseks eraldatud raha sisaldab endas ka Euroopa Liidu toetusi, mis käivad läbi riigieelarve ja liigitatakse riigilt saaduiks,» seisab ameti pressiteates.
Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) oli 1,5 protsenti, mis jäi 2014. aasta tasemele. Eurostati esialgsete andmete põhjal paikneb Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse näitaja poolest EL-i liikmesriikide pingereas jätkuvalt keskmisel positsioonil.
Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid 2015. aastal 139,4 miljonit eurot, mis moodustas teadus- ja arendustegevuse kogukuludest samuti 46 protsenti. Kulutused kasvasid eelneva aastaga võrreldes 11 protsenti ja seda põhiliselt tööjõukulude suurenemise tõttu.
Investeeringute osatähtsus ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludes oli rekordiliselt madal, ulatudes vaid 17 protsendini kogukuludest, mis on viimase viie aasta väikseim. «Ilmselgelt on see mõjutatud üldisest majanduslikust olukorrast, mille mõjul investeerimisaktiivsus pöördus langustrendi juba 2013. aastal ning langus jätkus ka 2015. aastal,» kirjutab statistikaamet.
163,4 miljonit eurot ehk 54 protsenti teadus- ja arendustegevuse kulutustest tehti kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris, mille hulka kuuluvad kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor. Nendest kulutustest 79 protsenti oli rahastatud riigi poolt.
Lõviosa ehk 41 protsenti kasumitaotluseta institutsionaalse sektori teadus- ja arendustegevuse kuludest jäi kõrgharidussektorisse. Sarnaselt ettevõtlussektorile moodustasid kasumitaotluseta institutsionaalse sektori teadus- ja arendustegevuse kuludest suurima osa 50 protsendiga tööjõukulud.
Täistööajale arvutatud teadus- ja arendustegevusega hõivatute arv langes 2014. aastaga võrreldes 6 protsenti, täistööajale arvutatud teadlaste ja inseneride arv langes 3 protsenti.
Enim mõjutas täistööajaga töötavate teadlaste ja inseneride arvu vähenemist ettevõtlussektor, kus antud näitaja vähenes 2014. aastaga võrreldes 9 protsenti, kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites oli vähenemine 1 protsenti. Samas tööjõukulud teadus- ja arendustegevusele kokku kasvasid 9 protsenti, sellest 18 protsenti ettevõtlussektoris ning 1 protsenti kasumitaotluseta sektorites.