E-residendid on loonud Eestisse juba üle tuhande ettevõtte

E-residendi kaart. Foto: kaader Reporter.ee videost

Täna tähistab teist sünnipäeva Eesti e-residentsuse projekt, mis annab välismaalastele võimaluse asutada Eestis ettevõtteid ja kasutada muid Eesti riigi e-teenuseid. Eestil on juba 15 000 e-residenti, kes on loonud Eestisse üle 1000 uue ettevõtte.

President Kersti Kaljulaid rõhutas e-residentsuse teise sünnipäeva puhul programmi olulisust Eesti tutvustamisel. Tema sõnul on e-residentsus aidanud Eestit suuremaks teha ja äratanud välismaal palju huvi.

«Nüüd tuleb nuputada, kuidas nii avalik kui ka erasektor sellega veel rohkem kaasa tuleks ja uusi teenuseid looks, mis e-residentide hulka veel tunduvalt suurendaks. Tehnoloogia ega geograafia siin piire ei sea,» ütles riigipea.

E-residentsuse programmijuhi Kaspar Korjuse hinnangul jätavad e-residentide loodud ettevõtted Eestisse maksude ja tasudena üle 4,3 miljoni euro aastas.

«Kui meie arvutused on õiged, siis toob iga euro, mille Eesti on investeerinud e-residentsuse arendamisse, meie riigile ja majandusele tagasi vähemalt 43 eurot tulu,» ütles ta.

«Kui praegu on meil 1000 e-residentide loodud ettevõtet, siis tasub mõelda, mida võiksime võita, kui neid ettevõtteid oleks kümme või sada korda rohkem,» sõnas Korjus, kelle kinnitusel on riigi sihipärase tegevusega võimalik e-residentide ja nende loodud ettevõtete arvu lähiaastail mitmekordistada.

E-residentsuse idee ühe autori, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka sõnul on oodata, et 2017. aastal tuleb e-residente hüppeliselt juurde.

«Nüüd, kus pangakonto avamine ilma Eestisse kohale tulemata on peagi võimalik, saab kiiremini kasvatada e-residentide arvu ja teha Eestit suuremaks,» ütles Kotka.

Et leida paremaid e-lahendusi ettevõtlikkuse toetamiseks kogu maailmas, teeb e-residentsuse meeskond alates tänavu suvest koostööd ÜRO, Maailmapanga, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Google’i ja PayPaliga.

Korjuse sõnul on maailmas hulk riike, kus inimeste võimalus luua oma ettevõte on piiratud. «Tänu e-residentsusele saab selle riigi elanik luua kiiresti näiteks e-äri, mis müüb kohalikku kaupa tema kodukohariigis, ja sellest võidab nii Eesti kui ka e-residendi kodukant,» ütles Korjus.

Tema sõnul hakkasid pärast Suurbritannia suvist Euroopast lahkumise otsuseni viinud referendumit e-residentsuse vastu senisest suuremat huvi tundma Suurbritannia kodanikud, kes soovivad jätkata äri Euroopa Liidus, kuid jääda elama oma senisesse elukohta.

E-residentide seas on ka maailma tuntuimaid poliitikuid, nagu Jaapani peaminister Shinzo Abe ja Saksamaa kantsler Angela Merkel, kellele Eesti riik on e-residentsuse andnud tunnustuse või hea tahte avaldusena.

E-residentsus lahendab välismaalaste jaoks mitmesuguseid probleeme, võimaldades neil asutada kiiresti ettevõtteid ja juhtida neid ükskõik millisest maailma paigast, teha kergemini makseid või siseneda oma teenustega Euroopa turule. E-residentsus ei anna kasutajale õigust Eestis elada ega paku lisavõimalusi saada Eesti kodanikuks.

Praegustel e-residentidel on võimalik asutada interneti teel Eestis ettevõte, osaleda ettevõtte juhtimises interneti teel, avada pangakonto ja teha e-pangas tehinguid, kasutada rahvusvahelisi makseteenuseid, esitada elektrooniliselt maksudeklaratsioone, digidokumente ja -lepinguid allkirjastades ettevõtet kaugjuhtida.

E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel pole fotot. See ei anna kodakondsust, maksuresidentsust ega elamisluba, samuti mitte Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.